Spektraalanalüüs
Valgus tekib aatomites (täpsemalt tekitavad valgust aatomite väliskihi elektronid) – järelikult on võimalik keha poolt kiiratavat valgust uurides saada infot aatomite ja aine ehituse kohta.
Vaatlustega on kindlaks tehtud, et keha poolt kiiratav valgus koosneb erinevat värvi ja erineva kiirgusega komponentidest ehk moodustab teatava spektri.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Lahused
Õpime tähti. N-täht
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Ионы
Peastarvutamine eelkoolile
Õpime tähti. D-täht
Õpime tähti. P-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Väike protsendiamps
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Ruutvõrrand
Spekter iseloomustabki kiiratava (või ka neelatava) valguse intensiivsuse jaotumist lainepikkuste (või sageduste) järgi.
Kuna iga keemilise elemendi (ja ühendi) poolt kiiratav spekter on unikaalne, on nende abil võimalik kindlaks teha kehade keemilist koostist. Vastavat teadusharu nimetatakse spektraalanalüüsiks.
Tänu spektraalanalüüsile avastati Maal (aga eriti Universumis) üsna levinud keemiline element heelium. Heelium on teatavasti inertgaas, mis ei astu keemilistesse reaktsioonidesse peaaegu ühegi teise keemilise elemendiga. Seetõttu avastati heelium esmalt Päikese spektrit uurides ja alles seejärel Maal.
Tähtede spektreid uurides avastati, et enamik nendest kiirgab enam-vähem sarnase spektriga valgust. Tähed koosnevad peaasjalikult vesinikust ja heeliumist, kuid enamiku tähtede puhul oli heeliumile iseloomulik joonte paar nihutatud spektri pikemalainelise ehk punasema osa suunas.
See on seletatav Doppleri efektiga – eemalduva laineallika poolt tekitatavate lainete lainepikkus muutub paigalseisva allika omast pikemaks. Tähtede puhul nimetatakse seda nähtust ka punanihkeks. See avastus pani aluse paisuva Universumi ning Suure Paugu teooriale.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!