KUU FAASID
Varju tekkimisega on selgitatav ka Kuu kuju muutumine taevas ehk kuu faasid.
Kuna Kuu on valgust mitte läbi laskev keha, siis tekib tema taha vari. Sõltuvalt Kuu asukohast Maa ja Päikese suhtes, võib ta ise suuremal või vähemal määral oma varju sisse jääda ning nii polegi Maalt vaadeldav mitte terve Kuu, vaid ainult osa sellest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tutvus keemiaga
Õpime tähti. S-täht
Rahvakalender lastele: KADRIPÄEV
Õpime tähti. E-täht
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Algebralised murrud
xy-koordinaatsüsteem
Õpime tähti. L-täht
I ja J-i õigekiri
Tasandilised kujundid
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Ruutvõrrand
Lahutamine 20 piires
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Õpime tähti. Ü-täht
Numbrilised seosed
Ühte täistsükli pikkus kahe samasuguse faasi vahel on 29,5 Maa-ööpäeva.
Kuu faasid jagunevad – noorkuu (kui kuu Maa poole pööratud külg jääb tervenisti varjupiirkonda), täiskuu (kui kuu Maa poole pööratud külg on tervenisti valgustatud) ning kasvav kuu (esimene veerand) – on periood noorkuust täiskuuni ning kahanev kuu ehk vana kuu (viimane veerand) – on ajavahemik täiskuust noor¬kuuni.
Kuidas saada aru, kas tegu on kasvava (noore) või kahaneva (vana) kuuga. Siin tuleb appi vene keele oskus.
Nagu juures olevatelt piltidelt näha moodustab kasvav Kuu otsekui slaavi tähestiku „r“ tähe (P) pauna – kasvav on aga vene keeles „растущий“, kahanev – vana kuu aga slaavi tähestiku „s“ tähte (C) – vana on vene keeles „старый“.
Lisainfo
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!