Ilm ja kliima

8. klass > Geograafia > 1. poolaasta

Õhk on gaaside segu: lämmastik, hapnik ja veeaur.

Me vajame hingamiseks hapnikku, seda on õhus umbes 21%, lämmastikku on 78%. Hapnikku toodavad rohelised taimed ja merevetikad fotosünteesi käigus. Fotosünteesi põhimõte: Taimed – ainsad päikesepatareid

Enamus hapnikust toodetakse ookeanides. Maakera ümbritseb nn õhuookean, mille põhjas inimesed elavad. Õhku hoiab ümber maakera külgetõmbejõud. 

Maa

Maa

Õhkkond ehk atmosfäär on inimesele hingamiskõlbulik 5-6km ulatuses maapinnast ülespoole. Õhkkonna ehitus, erikaal, tihedus: Õhkkonna ehitus

Õhku satub lämmastik surnud organismide lagunemisel; süsihappegaas hingamisel, puidu, nafta, gaasi põlemisel, vulkaanipursetest. Süsihappegaas muudab kliima soojemaks. Vesi satub atmosfääri  aurumisel veekogudest, taimedest ja mullast. Veeaur vähendab temperatuuri kõikumisi.

Maa on kera ehk sfääri kujule sarnane, seega on ka ümbritsev atmosfäär ümara kujuga. Alates maapinnast saab õhkkonda jaotada kihtideks: troposfäär, stratosfäär, mesosfäär, termosfäär.

Atmosfääri kihid: Osoonikiht

atmosphere_02

Troposfääris on tolm, pilved ja veeaur. Selles kihis kujuneb ilm ja kliima. Kõige soojem on troposfääris maapinna kohal, kõrguse suurenedes 1 km võrra langeb temperatuur 6 kraadi. Atmosfääri kihtide paiknemine: Atmosfäär

Stratosfääris asub meid kaitsev osoon, 03, mis neelab päikeselt saabuvat UV-kiirgust, ise soojenedes. Mesosfääris on madal temperatuur, sest selles pole soojust neelavaid osakesi, termosfääris tõuseb temperatuur. Koos mesosfääriga kaitsevad need kaks välimist kihti maad meteoriitide eest, need põlevad enne maapinnani jõudmist enamasti ära.

Ilm on õhkkonna seisund lühikese aja jooksul, nt tund, päev. Ilm on igal päeval erinev, kuid aastate ja aastaaegade jooksul korduv, sarnane. 

Ilmakaart

Ilmakaart

Värskeid ilmaennustusi saab vaadata: Ilmakaart

Tüüpilised ilmaolud korduvad aastast aastasse ja nii kujuneb kliima, mida mõõdetakse aastakümnete ja –sadadega. Kliimat mõjutavad kaugus ekvaatorist ja päikesest, kõrgus merepinnast, pinnamood, õhuringlus, valitsevad tuuled, kaugus maailmamerest, kõrbest.

Euroopa kliimakaart

Euroopa kliimakaart

Päikesekiirgus soojendab aluspinda (maismaad, vett), see omakorda soojendab õhku, mis hakkab liikuma. Õhuliikumist mõjutavad mäed, orud ja tasandikud, takistades või soodustades soojuse ja niiskuse edasikandumist. Kliima uurimiseks mõõdetakse iga päev temperatuuri, niiskust, õhurõhku, sademeid, tuulekiirust.

Meteoväljak mõõteriistadega:

Jõgeva meteoroloogiajaam

Kunda rannikujaam

Andmete põhjal koostatakse tabeleid ja graafikuid, ilmaennustusi ja kliimaprognoose. Andmete kogumisega tegelevad inimesed on meteoroloogid, ilmaennustusi koostavad sünoptikud.

Nelja päeva prognoosi vaata siit: 4 ööpaeva prognoos

 

Lisalugemist süvahuvilistele: Urmas Tokko konspekt