Inertsus. Mass
Keha kiirust pole võimalik muuta hetkega vaid selleks kulub alati mingisugune ajavahemik. Kehade omadust säilitada oma liikumisolek – kas paigalseis või hoopis liikumine, nimetatakse keha inertsuseks.
Inertsust iseloomustatakse füüsikalise suurusega, mida nimetatakse keha massiks. Mida suurem on keha mass, seda inertsem on keha ehk seda raskem on muuta keha liikumisolekut.
Keha massi mõõdetakse kaalumise teel. Massi ühikutena kasutatakse kilogramm, gramm, tonn ja tsentner – nendest põhiühikuks on kilogramm (1kg).
Inertsus
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine eelkoolile
1.90 €
1. klass, Eelkool, Iseõppijale, Matemaatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel
Õpi eesti keelt teise keelena B2
6.90 €
Iseõppijale, Eesti keel
Jane Snaith. Traumateadlik kool
14.99 €
Iseõppijale, Lapsevanemale, Õpetajale
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
3.90 €
7. klass, Iseõppijale, Eesti keel
Aatomid ja molekulid
3.90 €
8. klass, 9. klass, Iseõppijale, Keemia
Numbrilised seosed
2.90 €
9. klass, Iseõppijale, Matemaatika
Täis- ja kaashäälikuühend
2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel
Атомы и молекулы
3.90 €
8. klass, 9. klass, Iseõppijale, Keemia
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
3.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
4.90 €
9. klass, Iseõppijale, Matemaatika
Oksüdatsiooniaste
3.90 €
8. klass, 9. klass, Iseõppijale, Keemia
Eelmine
Järgmine
See artikkel on retsenseerimata.