Liikumishulk (impulss):

kus – liikumishulk ehk impulss (kg•m/s või ka kg•m•s^-1); m – keha mass (kg); – keha kiirus(m/s)

Liikumishulga jäävuse seadus:

kus – I keha liikumishulk enne vastastikmõju,
– II keha liikumishulk enne vastastikmõju jne
ning – I keha liikumishulk pärast vastastikmõju,
– II keha liikumishulk pärast vastastikmõju jne
(liikumishulga ühik: kg∙m∙s^-2)

Reaktiivliikumise valem:

kus M – raketi mass (kg), V – raketi kiirus (m/s), m – välja voolanud gaaside mass (kg), v – gaaside voolukiirus (m/s).

Ideaalse gaasi rõhk:

kus: p – ideaalse gaasi poolt anuma seintele avaldatav rõhk (Pa), n – molekulide kontsentratsioon (m^-3) – n=N/V (N – osakeste arv anumas; V – anuma ruumala – m³), – molekulide ruutkeskmine kiirus (m²/s²).

Jõu poolt keha liigutamisel tehtav mehaaniline töö:

kus A – mehaaniline töö (J), F – keha liigutav jõud (N), s – jõu mõjul sooritatud nihe (m) ja α – nurk kehale mõjuva jõu ja sooritatud nihke vahel (rad või °) ehk s•cosα on jõu siht!

Jõu poolt töötamisel arendatav võimsus:

kus N – võimsus (W), A – mehaaniline töö (J), Δt – töö sooritamise aeg (s)

Kineetiline energia:

kus Ek – keha kineetiline energia (J); m – keha mass (kg), v – keha kiirus (m/s)

Maapinnalt üles tõstetud kehale mõjuva raskusjõu potentsiaalne energia:

kus Ep – keha(le mõjuva raskusjõu) potentsiaalne energia (J), m – keha mass (kg), g – vaba langemise kiirendus (tavaliselt g=9,81 m/s² ≈ 10 m/s²), h – keha kõrgus potentsiaalse energia nullnivoost – tavaliselt maapinnast (m).

Deformeeritud kehas tekkiva elastsusjõu potentsiaalne energia:

kus Ep – deformeerunud keha(s tekkiva elastsusjõu) potentsiaalne energia (J), k – keha jäikustegur (N/m); Δl – keha deformatsioon (m)

Mehaanilise koguenergia jäävuse seadus:

Kus Ep1, Ek1; – süsteemi kineetiline ja potentsiaalne energia protsessi alguses, Ep2, Ek2 – süsteemi kineetiline ja potentsiaalne energia protsessi lõpus (energiaid mõõdetakse J) NB! E1 = Ep1+ Ek1 – süsteemi mehaaniline koguenergia

Mehaanilise koguenergia muutuse kui mehaaniline töö mõõt:

kus ΔEmeh = E2 – E1; – süsteemi mehaanilise koguenergia muutus (E2 – mehaaniline energia protsessi lõpus, E1 – mehaaniline energia protsessi alguses), A – välisjõudude poolt süsteemiga tehtav töö, A´ – süsteemi poolt (välisjõudude ületamiseks) tehtav töö.

Jõumoment:

kus M – jõumoment (Nm); F – jõud (N), l – jõu õlg (m)

Pöörlemisteljega keha tasakaal:

kus F1, F2, F3, … FN on kehale mõjuvad keha pööravad jõud (N) õlgadega vastavalt l1, l2, l3, … lN (m)

Impulsimoment:

kus L – keha impulsimoment (kg∙m²∙s^-1), p – keha liikumishulk – impulss (kg∙m∙s^-1), r – trajektoori kõverusraadius/pöörlemisraadius (m), v – keha joonkiirus (m/s), ω – keha nurkkiirus

Impulsimomendi jäävuse seadus:

Kui

siis

kus M1, M2, …, MN – kehale mõjuvad jõumomendid (Nm), L1, L2, … L3 – kehade impulsimomendid ühel ajahetkel ning L1, L2, … L3 – kehade impulsimomendid mingil teisel ajahetkel (impulssmomendid kõik kg∙m²∙s^-1).