KAARTIDE MITMEKESISUS
Kaart on maapinna vähendatud kujutis, kus kasutatakse kokkuleppelisi märke ja värve ning mõõtkava. Kaart võib sisaldada palju erinevat infot ning olla kasutatud ka mängudeks või unistuste ülesmärkimiseks.
Pusletükkidest Maakaart:
Kaardid jaotatakse sisu järgi – üldgeograafilised ja temaatilised kaardid. Kaartide kogu nimetatakse atlaseks. Nt autoreisile võetakse kaasa teedeatlas, mis sisaldab Eesti kõigi teede kohta infot.
Looduskaarte nimetatakse ka füüsilisteks maakaartideks. Sealt leiab infot pinnavormide, linnade, teede jms kohta. Kaartide tähenduse mõistmiseks kasutatakse leppemärke. Nende märkide kasutamiseks on kaartidel nurgas legend ehk seletus. Legendi näide:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine eelkoolile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Aatomid ja molekulid
Numbrilised seosed
Täis- ja kaashäälikuühend
Атомы и молекулы
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Oksüdatsiooniaste
Temaatilised kaardid võivad olla eraldi nt mulla, kliima, rahvastiku, taimestiku, veestiku jne kohta. Näiteks Eesti aluspõhja kaart:
Põhikaart on Eesti kõige tähtsam topograafiline kaart, kus on täpselt näidatud maastikuobjektid ja koordinaadivõrk, mille mõõtkava on 1: 20 000.
Topograafilise kaardi näidis:
Õhust tehtud fotosid nimetatakse aerofotodeks, kosmoses lendavate Maa tehiskaaslaste tehtud pilte aga satelliitpiltideks. Aerofotod on detailsemad kui kaart, kuid puude varjud jms võivad arusaamist segada.
Satelliitpildid on aga suurema maa-ala kohta ning pole nii täpsed ega ka selged, segada võivad pilved.