Jõudu, millega keha mõjutab alust millel ta lebab või riputusvahendit, mille külge on ta kinnitatud, nimetatakse keha kaaluks.

Keha kaal on oma olemuselt elastsusjõud, mis tekib aluses või riputusvahendis

Kui keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on keha poolt alusele (riputusvahendile) avaldatav jõud võrdne kehale mõjuva raskusjõuga:

kus W – keha kaal, m – keha mass, g – vaba langemise kiirendus

Vertikaalsihilise kiirendusega liikuvale alusel lebavale kehale mõjuvad järgmised jõud: raskusjõud ning aluse toereaktsioonjõud .

Kehale mõjuv resultantjõud (mis annab kehale kiirenduse) avaldub nende jõudude summana:

Keha kaal (jõud, millega keha mõjub alusele), on tulenevalt Newtoni III seadusest toereaktsiooniga võrdse suurusega, kuid vastassuunaline:

Seega, ehk

Nii avaldub kiirendusega liikuva keha kaal valemist:

Kui keha liigub vertikaalsihilise kiirendusega, mis on vastassuunaline (suunaga üles) vaba langemise kiirendusele, siis leitakse keha kaal valemiga:

kus W – keha kaal, m – keha mass, g – vaba langemise kiirendus, a – keha vertikaalsihilise liikumise kiirendus.

Taoliselt liikuva keha kaal on suurem kui paigal seisval (ühtlaselt liikuval) kehal ning öeldakse, et tegemist on ülekoormusega.

Kui keha liigub vertikaalsihilise kiirendusega, mis on samasuunaline (suunaga alla) vaba langemise kiirendusega, siis leitakse keha kaal valemiga:

kus W – keha kaal, m – keha mass, g – vaba langemise kiirendus, a – keha vertikaalsihilise liikumise kiirendus.

Taoliselt liikuva keha kaal on väiksem kui paigal seisval (ühtlaselt liikuval) kehal ning öeldakse, et tegemist on alakoormusega.

Kui keha liigub vertikaalsihilise kiirendusega, mis on võrdne vaba langemise kiirendusega (keha langeb vabalt!), on sellise keha kaal võrdne nulliga ning keha vastavat olekut nimetatakse kaaluta olekuks.