KESKAEG.Liturgia, kristlik kirikulaul
Liturgia on jumalateenistuse läbiviimise kord.
Lääne kirik ei tundnud I aastatuhandel ühtset liturgiat. Selle põhjuseks oli see, et Euroopa muusikakultuur oli sel ajal suuline ning puudus ühtne ja ühetähenduslik noodikiri. Nii ühtse noodikirja areng kui ka ühtse liturgia väljakujunemine võttis aega veel mitu sajandit.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. L-täht
Ионы
Kirjeldav statistika
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Атомы и молекулы
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Õpime tähti. S-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Kristlik kirikulaul on seotud kahte liiki liturgiaga:
- officium e. tunnipalvus – lihtne, tavaliselt ilma erilite rituaalideta palvus, peetaks 8 korda päevas, peamiselt kloostrites
- missa – igapäevane peamine jumalateenistus, koosneb kahest osast:
- eelmissa, kuhu kuuluvad sissejuhatavad palved ja sõnaliturgia
- peamissa, mille keskpunktiks on altarirituaal ja armulaud
Mõlemas missas on tekste, mis jäävad alati samaks. Muutumatuid tekste nim. ordinaariumiks.
Igal päeval vastavalt kiriku kalendrile muutuvaid osi nim. propriumiks.
http://www.youtube.com/watch?v=DJODxvgkfE0
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!