Kõrgusvööndilisus

8. klass > Geograafia > 2. poolaasta

KÕRGVÖÖNDILISUS

kõrg

Sademed tundra ja kõrgusvööndis

Sademed tundra ja kõrgusvööndis

Miks erineb mäestike kliima tasandike omast?

Andide mäestikus kirjeldas taimkatte vööndilisust juba 1807.a. saksa teadlane Alexander von Humboldt. Ühe kilomeetri võrra tõustes alaneb mägedes temperatuur 6 kraadi. Sama juhtub tasandikul kui liikuda ekvaatorilt pooluse suunas 500 km. Kõrgusvööndilisus tekib kliimatingimuste muutmise tõttu. Mullad ja taimkate vahelduvad vastavalt temperatuuri, sademete ja päikesepaiste hulgale. Kõrguse suurenemisega väheneb aurumine, lüheneb kasvuperiood, pikeneb lumikatte kestus. Mägedes sõltub temperatuur ka sellest millise ilmakaare suunas nõlv paikneb, lõunanõlval on ilmastik soojem, põhjanõlval külmem. Valdavatest tuultest sõltub, millisel nõlval sajab rohkem, millisel vähem.

Mis on kõrgusvööndilisus?

Kõrgusvööndilisust mõjutavad päikesekiirgus, sademed, nõlvade kalde suurus, kivimite koostis. Taimkatte kooseis sõltub sellest, millisel laiuskraadil see asub ja kas on olnud võimalus liikidel sinna levida. Teatud kõrgustel mägedes mets ei saa kasvada, seda nimetatakse metsapiiriks. Veelgi kõrgemal asub lumepiir, millest ülevalpool lumi kunagi ära ei sula. Need kaks piiri asuvad erinevates mägedes erineval kõrgusel sõltudes laiuskraadidest, st kus mäed maakeral paiknevad. Mäginiite ja alpiniite ei kohta tasandikel. Kõrgusvööndeid võib olla 6-7, olenevalt mäestiku asukohast ja absoluutkõrgusest.

Kilimanjaro Aafrikas

Kilimanjaro Aafrikas

1. vöönd Jalamil läänes ekvatoriaalne vihmamets, ida pool savann.

2.vöönd: läänes mussoonmets ja idas okasmets

3. vöönd: bambusvõsa, metsapiir 3100m kõrgusel

4. vöönd: kanarbikuliste võsa ja põõsastik

5. vöönd: kõrgekasvulised rohttaimed  – tarnad, prootead, ristirohud, lobeeliad

6. vöönd: igilumi, lumepiir 5100m kõrgusel.

Illustreeriv joonis Alpidest: