Lainet iseloomustavad suurused
Kuna laine kujutab endast võnkumiste levimist, siis kasutatakse nende kirjeldamisel peamiselt samu suurusi, mida võnkumistegi korral:
Hälve (x) – keskkonna osakese (ka laineosake) kaugus tasakaaluasendist
Amplituud (A) – keskkonna osakese maksimaalne hälve
Võnkeperiood (T) – ajavahemik, mille jooksul keskkonna osake sooritab ühe täisvõnke
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Lahused
Õpime tähti. N-täht
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Ионы
Peastarvutamine eelkoolile
Õpime tähti. D-täht
Õpime tähti. P-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Väike protsendiamps
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Ruutvõrrand
Võnkesagedus (f) – keskkonna osakese poolt ajaühikus sooritatavate täisvõngete arv
Lisaks nendele kasutatakse lainete puhul veel
Laine levimiskiirus (v) – ajaühikus häirituse poolt läbitud teepikkust. Sisuliselt on tegemist lainefrondi liikumiskiirusega.
Lainepikkus (λ) – piki laine levimissihti mõõdetud kaugus kahe lähima samas faasis (ühte moodi) võnkuva punkti vahel. Kõige lihtsam on lainepikkust määrata mõõtes ära laine naaberharjade (või põhjade) vahelise kauguse.
Kiiruse (v) leidmiseks tuleb jagada keha (laine) poolt läbitud teepikkus (s) selleks kulunud ajavahemikuga (Δt):
Ajavahemik, mille jooksul laine läbib lainepikkusega võrdse teepikkuse (s= λ) on võrdne võnkeperioodiga (Δt=T). Seega:
Arvestades, et sagedus on perioodi pöördväärtus (f=1/T), saame laine kiiruse avaldada ka
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!