LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST
Kui keha liigub punktist A punkti B, siis kirjeldab keha asukoha muutumist nihkevektor , mis avaldub keha asukohavektorite
ja
muuduna:
Nihkevektori koordinaadid Δsx ja Δsy iseloomustavad seda kui palju ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.
Kui keha sooritab ajavahemiku Δt jooksul nihke , avaldub keha kiirus:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Kell ja kellaaeg
Algebralised murrud
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Segame värve!
Ioonid
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
MEISTERDA! Papist kevadlill
Liitmine ja lahutamine 10 piires
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Õpime tähti. G-täht
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Hariliku murru kordamine
HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks
Kiirusvektori koordinaadid vx ja vy näitavad millise kiirusega ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.
Võrrandit, mis kirjeldab keha asukoha (vektori) muutumist ruumis aja jooksul nimetatakse liikumisvõrrandiks.
Keha asukoha(vektori) muutus ajavahemiku ∆t=t2-t1 (t2 – vaatluse lõpphetk, t1 – vaatluse alghetk) jooksul avaldub keha algasukoha
ja ajavahemiku jooksul sooritatud nihke
kaudu:
kus – keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja
– keha poolt sooritatud nihe.
Enamasti väljendatakse liikumisvõrrand mitte vektor- vaid liikumistrajektoori koordinaatvõrrandi(te süsteemi)na
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!