LIIKUMISVÕRRAND – KIIRUSE JA LÄBITUD TEEPIKKUSE SÕLTUVUS AJAST
Kui keha liigub punktist A punkti B, siis kirjeldab keha asukoha muutumist nihkevektor 
, mis avaldub keha asukohavektorite 
ja 
muuduna:
Nihkevektori koordinaadid Δsx ja Δsy iseloomustavad seda kui palju ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.
Kui keha sooritab ajavahemiku Δt jooksul nihke , avaldub keha kiirus:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Ruutvõrrand
Funktsioonide graafikute lõikepunktide leidmine
Õpime tähti. S-täht
Ruutvõrrandi abil lahenduvad tekstülesanded
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
ÕPIME ÕPPIMA! Tähelepanu ja keskendumine
Õpime tähti. Z- ja Ž-täht
Õpime tähti. A-täht
Lahused
Õpime tähti. Ü-täht
Segame värve!
Õpime tähti. F-täht
Häälikute pikkused
Õpime tähti. Ä-täht.
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Kiirusvektori koordinaadid vx ja vy näitavad millise kiirusega ja millises suunas keha selle telje sihis liigub.
Võrrandit, mis kirjeldab keha asukoha (vektori) muutumist ruumis aja jooksul nimetatakse liikumisvõrrandiks.
Keha asukoha(vektori) 
muutus ajavahemiku ∆t=t2-t1 (t2 – vaatluse lõpphetk, t1 – vaatluse alghetk) jooksul avaldub keha algasukoha 
ja ajavahemiku jooksul sooritatud nihke kaudu:
kus 
– keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja 
– keha poolt sooritatud nihe.
Enamasti väljendatakse liikumisvõrrand mitte vektor- vaid liikumistrajektoori koordinaatvõrrandi(te süsteemi)na
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
