LIIKUMISVÕRRAND ÜHTLASEL SIRGJOONELISEL LIIKUMISEL
Liikumisvõrrand on vektorvõrrand, mis kirjeldab keha asukoha muutumist ajas:
kus (tasandil) – keha asukohavektor (asukoht) suvaliselt ajahetkel t, – keha asukoht (kohavektor) vaatluse alghetkel ja – keha poolt ajavahemikul Δt sooritatud nihe, mis ühtlase liikumise korral avaldub omakorda keha kiiruse kaudu .
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine eelkoolile
1.90 €
1. klass, Eelkool, Iseõppijale, Matemaatika
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel
Õpi eesti keelt teise keelena B2
6.90 €
Iseõppijale, Eesti keel
Jane Snaith. Traumateadlik kool
14.99 €
Iseõppijale, Lapsevanemale, Õpetajale
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
3.90 €
7. klass, Iseõppijale, Eesti keel
Aatomid ja molekulid
3.90 €
8. klass, 9. klass, Iseõppijale, Keemia
Numbrilised seosed
2.90 €
9. klass, Iseõppijale, Matemaatika
Täis- ja kaashäälikuühend
2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Iseõppijale, Eesti keel
Атомы и молекулы
3.90 €
8. klass, 9. klass, Iseõppijale, Keemia
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
3.90 €
Gümnaasium, Iseõppijale, Eesti keel
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
4.90 €
9. klass, Iseõppijale, Matemaatika
Oksüdatsiooniaste
3.90 €
8. klass, 9. klass, Iseõppijale, Keemia
Eelmine
Järgmine
Kui lugeda vaatluse alghetkeks t1=0 ja lõpphetkeks suvaline ajahetk t2=t, siis , saamegi liikumisvõrrandiks:
Sirgjoonelisel liikumisel piisab keha asukoha täielikuks kirjeldamiseks ühes koordinaadist (liikumine toimub ühemõõtmelises ruumis), seega piisab liikumisvõrrandi kirjeldamiseks ühest koordinaatvõrrandist:
See artikkel on retsenseerimata.