Mass ja tihedus
Sama ruumalaga kehad võivad olla vägagi erineva massiga ning vastupidi – ühesuguste massidega kehadel võib olla väga erinev ruumala.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühikulise ruumalaga (1 m3, 1 dm3, 1 cm3 jne) ainekoguse massi, nimetatakse tiheduseks.
Tihedust arvutatakse valemist:
kus ρ – keha tihedus, mõõdetakse kilogrammides-kuupmeetri kohta (1 kg/m3), m – keha mass, mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ning V – keha ruumala, mõõdetakse kuupmeetrites (m3).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Aatomid ja molekulid
Kirjalik lahutamine
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Täis- ja kaashäälikuühend
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Protsendi rakendused igapäevaelus
Rahvakalender lastele: HINGEDEPÄEV
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Õpime tähti. A-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Harjuta eesti keelt A2-B1
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Tiheduse ühikuna võib kasutada ka mistahes teisi massi- (1 g, 1 t, 1 ts jne) ja ruumalaühikute (1 cm3, 1 dm3, 1 mm3 jne) jagatisi: 1 g/cm3, 1 kg/dm3, 1 t/m3 jne. Ühikute vastastikusel teisendamisel tuleb teisendada vastavalt massiühikud ja ruumalaühikud ning need seejärel teineteisega jagada.
Näited:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
