Mass ja tihedus
Sama ruumalaga kehad võivad olla vägagi erineva massiga ning vastupidi – ühesuguste massidega kehadel võib olla väga erinev ruumala.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühikulise ruumalaga (1 m3, 1 dm3, 1 cm3 jne) ainekoguse massi, nimetatakse tiheduseks.
Tihedust arvutatakse valemist:
kus ρ – keha tihedus, mõõdetakse kilogrammides-kuupmeetri kohta (1 kg/m3), m – keha mass, mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ning V – keha ruumala, mõõdetakse kuupmeetrites (m3).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 10 piires
Peastarvutamine I kooliastmele
Õpime tähti. Ä-täht.
MEISTERDA! Papist kevadlill
Täis- ja kaashäälikuühend
Kell ja kellaaeg
Õpime tähti. I-täht
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Õpime tähti. P-täht
Õpime tähti. Ö-täht
Õpime värve!
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Ratsionaalavaldised
Haridustreff 2023 loengud
Õpime tähti. R-täht
Aatomid ja molekulid
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Tiheduse ühikuna võib kasutada ka mistahes teisi massi- (1 g, 1 t, 1 ts jne) ja ruumalaühikute (1 cm3, 1 dm3, 1 mm3 jne) jagatisi: 1 g/cm3, 1 kg/dm3, 1 t/m3 jne. Ühikute vastastikusel teisendamisel tuleb teisendada vastavalt massiühikud ja ruumalaühikud ning need seejärel teineteisega jagada.
Näited:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
