Neoklassitsism

Klassitsismsi vormi ja rütmi juurde tagasipöördumine. Tekeaeg: esimese maailmasõja järgses Euroopas. Eeskujuks: Viini klassikud paljudele.
Neoklassitsistidel tekkis huvi taastada vanu vorme, stiile: barokk, renessanss, klassitsism.
Nt: neoklassikud: Prokofjev (viiniklassikud eeskujuks); Stravisnski (barokk eeskujuks) ja Poulenc (renessanss eeskujuks).
Neoklassitsism on loomesuund, mitte koolkond.
Nüansid, mida järgiti:
*hoiduti äärmuslikest emotsioonidest
*selge meloodiline joonis ja lakooniline lühike meloodia (impressionistidel – piirid kaovad; hilisromantikutel – palju tundeid)
*harmoonia ja orkestratsioon lihtsustuvad
*teoste klassikaliselt väljapeetud ülesehitus (heliloojad kasutasid vormiskeeme, idee jäi paika)

Kunstis olid samasugused liikumised kubismis.
Muusikas ei tasu neoklassitsismis kõigile ühiseid jooni otsida.

MK: „Kuningas Oidiphus“ ooper-oratoorium, Stravinski; klaverisonaat nr. 13 (1924) Stravinski
Igor Stravinski (1882-1971)

Stravinsky_Igor_Postcard-1910

Venelane, kes lahkus Venemaalt New Yorki, kus ta ka suri.
Peamised žanrid: lavateosed (balletid, ooperid, oratooriumid, vaimulik muusika)
1) Balletid: „Tulilend“, „Kevadpühitsus“, „Sõduri lugu“, „Petruška“, „Bulcinella“
2) Ooper-oratoorium „Kuningas Oidipus“ ehk „Oidipus-Rex“
3) Täispikk ooper „Elupõletaja tähelend“
4) Orkestrimuusika „Sümfoonia kolmes osas“; „Sümfoonia in C“ (C-duur); „Psalmide sümfoonia“; „Viiulikontsert“; „Sümfoonia puhkpillidel“

Stravinski=Bach valede nootidega.
Peterburi linn mõjutas Stravinski neoklassitsistlike nootide tehet (kunstlik täpsus, sümmeetrilisus, selgus) dirigeeris ette mõtet, kuhu suunduda30 aastat mõtles Stravinski neoklassitsistlikult.

Igor on saanud hea hariduse: lõpetanud Peterburi õigusteaduskonna aastal 1905.; ta sai aadli hariduse ja kasvatuse. Ta on olnud Rimski-Korsakovi eraõpilane. 1902. kohtus Rimski-Korsakoviga, kes leidis, et Igor teostes on potentsiaali (Igor oli 20-aastane ja ilma spetsiaalse hariduseta) – Rimski-Korsakov nõustus teda heliloomingu vallas juhendama.
Varasel perioodil valmis Igoril sümfoonia Es-duur (helikeeles on Tšaikovskit ja Glazunovi sees). Glazunov oli helilooja õppejõud, kes aitas andekaid inimesi.
1910. viibib Stravinski sagedamini Prantsusmaal.
1939. (teise maailmasõja eel) olid maailmas pinget ning Igor kolis USA-sse pingete eest.

Stravinski looming: 1)Vene periood; 2)Neoklassitsistlik periood; 3)Seeriatehnika periood
Üldjoontes langes loominguperiood kokku keskkonnaga, kus ta viibis.
1) Vene looming lähtub rahvuslikest traditsioonidest ja tehnikast. Selle perioodi viimane teos on „Sõduri lugu“.
2) Neoklassitsistliku perioodi esimene teos: 1920. ballet „Kultsinella“ ja viimane teos „Elupõletaja tähelend“ (1951).
3) USA-s dodekafoonia ja seeriatehnika periood – tonaalsus kaob, helistik kaob ja tuleb noodist paik panna kõik, nii et ükski noot ei tohi korduda enne, kui kõik ülejäänud helid on ära kõlanud.
Stravinski suutis elu jooksul muuta muusikastiili ja oli vastuvõtlik uuendustele ning mõistis erinevaid kompositsiooni võtteid. Ta abiellus 2 korda ja vahetas kodakondsust 3 korda.

Elu Venemaal
Igor on ooperilaulja poeg. Võttis Peterburi gümnaasiumis klaveritunde 9-aastaselt. Maakodus tutvus ta Rimski-Korsakoviga, kes oli tema õpetaja.
1905. lahkus ta koolist, abiellus sugulase Katerinaga, kellega ta sai neli last ning arvatakse, et nende abielu ei olnud roosiline, seega reisis Igor palju.
1909. tuli Peterburis esietendusele „Fantastiline skertso“ ja „Ilutulestik“ (Igori varajane loomeperiood). Seda etendust kuulas pealt Sergei Djagilev (nim. Impressario)=Vene ballett, mille juures töötas Mihhail Fokin. Oli rühmitus Djagilevi juhendusel, mis tegeles rahvuslikkuse tõstmisega. Sinna kuulusid kirjanikud, kunstnikud jne. Nt: Balleti „Tulilind“ lavale toomine –koostöö hakkas sujuma teoste välja andmisel selle rühmituse liikmete vahel.
Selle rühmituse liikmed töötasid grupis koos, nt kaks kunstnikku: Lion Bakst, Aleksandre Benois.
1910. Djagilev vajas Pariisi hooajaks leida heliloojattellis Stravinskilt „Tulilinnu“ (ballett, mis põhineb Vene muinasjutul). Stravinskil on hiilgav ja värvikas muusikatohutu menu „Tulilinnul“. Djagilev vedas heliloojaid jt. Pariisi, et näidata kui võimas Venemaa on. Järgmine balletimuusika, mille Djagilev tellis, oli kontsertpala, mis tehti ümber“Petruška“ (ballet, mille ülimenukas esietendus oli 1911).

 

allikas: Impressionism, hilisromantism, neoklassitsism

See artikkel on retsenseerimata.

Õpikud