NOODIKIRI

Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.

Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.

Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.

Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Kell ja kellaaeg

alates 2.90 €
1. klass, 2. klass, Eelkool, Iseõppijale, Matemaatika

Algebralised murrud

alates 5.90 €
9. klass, Iseõppijale, Matemaatika

Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV

alates 1.90 €
1. klass, Eelkool, Iseõppijale, Lasteaed, Eesti keel

Segame värve!

alates 2.90 €
1. klass, Eelkool, Iseõppijale, Lasteaed, Kunstiõpetus

Ioonid

alates 3.90 €
8. klass, 9. klass, Iseõppijale, Keemia

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine

alates 2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks

alates 2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Eelkool, Lapsevanemale, Õpetajale, Eesti keel

NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid

alates 1.90 €
1. klass, Eelkool, Iseõppijale, Lasteaed, Matemaatika

NUPUTAME KOOS! Munadepühad

alates 1.90 €
1. klass, Eelkool, Iseõppijale, Lasteaed

MEISTERDA! Papist kevadlill

alates 1.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Eelkool, Iseõppijale, Lasteaed

Liitmine ja lahutamine 10 piires

alates 4.90 €
1. klass, Eelkool, Iseõppijale, Matemaatika

Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?

alates 14.99 €
Iseõppijale, Lapsevanemale, Õpetajale

Õpime tähti. G-täht

alates 2.90 €
Eelkool, Iseõppijale, Lasteaed, Eesti keel

Ruutjuur, tehted ruutjuurtega

alates 0.90 €
9. klass, Iseõppijale, Matemaatika

Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika

alates 2.90 €
Iseõppijale, Eesti keel

Hariliku murru kordamine

alates 2.90 €
9. klass, Iseõppijale, Matemaatika

HANS JA GRETE. Muinasjutt kuulamiseks

alates 2.90 €
1. klass, 2. klass, 3. klass, Eelkool, Lapsevanemale, Õpetajale, Eesti keel

Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.

Noodijooned_vahed_l6ige

 

Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):

  • näide nr.1 – joonel (1.joonel)
  • näide nr.2 – vahes (2.vahes)
  • näide nr.3 – alumise e 1. joone all
  • näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal

n1_noodid_joonestikul_l6ige

See artikkel on retsenseerimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

Õpikud

00:00