NOODIKIRI
Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.
Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.
Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.
Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. U-täht
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Silbitamine algklassidele
Õpime tähti. E-täht
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Liitmine 10 piires
Õpime tähti. H-täht
Peastarvutamine eelkoolile
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Tutvus keemiaga
Ионы
Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.
Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):
- näide nr.1 – joonel (1.joonel)
- näide nr.2 – vahes (2.vahes)
- näide nr.3 – alumise e 1. joone all
- näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!


