NOODIKIRI
Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.
Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.
Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.
Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Lahused
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
Õpime värve!
Õpime tähti. E-täht
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. L-täht
Minu keel, minu maailm. Mina ja teised
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Geomeetria
Tutvus keemiaga
Peastarvutamine eelkoolile
Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.
Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):
- näide nr.1 – joonel (1.joonel)
- näide nr.2 – vahes (2.vahes)
- näide nr.3 – alumise e 1. joone all
- näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!


