NOODIKIRI
Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.
Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.
Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.
Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Haridustreff 2023 loengud
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Häälikute pikkused
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Tundetarkus lastele. VASTIKUS
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Silbitamine algklassidele
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Õpime tähti. Ö-täht
Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.
Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):
- näide nr.1 – joonel (1.joonel)
- näide nr.2 – vahes (2.vahes)
- näide nr.3 – alumise e 1. joone all
- näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!


