NOODIKIRI
Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.
Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.
Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.
Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Õpime tähti. U-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Tundetarkus lastele. HIRM
Ионы
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
KEISRI UUED RÕIVAD. Muinasjutt kuulamiseks
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime tähti. M-täht
Õpime tähti. P-täht
Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.
Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):
- näide nr.1 – joonel (1.joonel)
- näide nr.2 – vahes (2.vahes)
- näide nr.3 – alumise e 1. joone all
- näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!


