NOODIKIRI
Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.
Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.
Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.
Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Aatomid ja molekulid
Õpime tähti. U-täht
Õpime tähti. Z- ja Ž-täht
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
NUPUTAME KOOS! Tasapinnalised kujundid
Õpime tähti. Š-täht
Geomeetria
Õpime tähti. Ü-täht
Väike algebraamps
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Liitmine 10 piires
ÕPIME ÕPPIMA! Mis see õppimine on?
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Kirjalik liitmine
Õpime tähti. A-täht
Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.
Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):
- näide nr.1 – joonel (1.joonel)
- näide nr.2 – vahes (2.vahes)
- näide nr.3 – alumise e 1. joone all
- näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!


