Õhumassid, frondid ja tsüklonid

10. klass > Geograafia > 2. kursus: Maa kui süsteem

Atmosfäärifrondid: soe ja külm

Tsüklonid ja antitsüklonid kujunevad õhurõhu erinevuste tõttu. Tsüklon on madalrõhualaga õhukeeris, mille äärealal puhuvad tuuled põhjapoolkeral vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Ilm ja temperatuur muutuvad tsükloni piirkonnas kiiresti.

Õhumassid

Tsükloni keskosas valitsevad tõusvad õhuvoolud, õhk jahtub, tekivad pilved ja sajab. Tsükloni mõjule on talvel ja suvel erinev. Suvel toob tsüklon kaasa pilvise, sajuse ja jaheda ilma. Talvel aga on ilm pilved all soojem, sajab lund.

youtube_video

Madal- ja kõrgrõhuala:

Õhumassid1

youtube_video

Antitsüklonites on keskmes kõrgrõhkkond, tuuled puhuvad keskelt äärealade suunas. Põhjapoolkeral puhuvad tuuled päripäeva lõunapoolkeral vastupäeva.

Õhumassid2

Laskudes õhk soojeneb, pilved hajuvad, ilm on selge. Selline ilm on stabiilse temperatuuriga, talve nõrga tuulega, pakaseline, suvel soe.

youtube_video

Ilm, selle elemendid ja kliima.

Ilmaelemendid on õhutemperatuur, õhuniiskus, sademete hulk, tuule kiirus, õhurõhk. Lühima perioodi kohta öeldakse ilm, pikem periood aasta-paar on ilmastik, aastakümnete ilmastik moodustab kliima. Maakera kliima kujuneb atmo-, hüdro-, lito- ja biosfääri koostoimel.

Õhumass3

Kliimatekketegurid on:

  • astronoomilised ehk Maa kaugus Päikesest, telje kallakus, päikesekiirguse hulk, tiirlemine ja pöörlemine;
  • geograafilised – mandrite ja ookeanide paigutus, koha geograafiline laius, mäeahelike ja madalike paigutus, merehoovused, igilumi ja igijää.

Ilmajaamad mõõdavad kokkulepitud aegadel ja kindlal viisil ilmaelemente. Selle põhjal koostatakse prognoose ja teatakse hetkeilma andmeid kõigile huvilistele. Ilmajaamades töötavad meteoroloogid, kes valdavad kaasaegset tehnikat ja kasutavad moodsaid infosüsteeme. Viljandi meteoroloogiajaam:

õhumassid3