Õhurõhk
Maad ümbritsevat atmosfääri saame käsitleda kui hiiglaslikku õhusammast.
Atmosfääris sisalduvatele õhuosakestele mõjub Maa raskusjõud (nagu mõjus vedelikulegi). Järelikult avaldab ka õhk temas asuvatele kehadele rõhku. Mida kõrgemale me merepinnast tõuseme, seda õhemaks jääb meie kohale jääv õhukiht – järelikult seda madalamaks muutub ka õhurõhk.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Häälikute pikkused
Romet Vaino. Looduskeskkonna kasutamine õppeprotsessis
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
Tutvus keemiaga
Kirjalik lahutamine
Õpime tähti. F-täht
Õpime tähti. Ü-täht
Väike protsendiamps
Õpime tähti. Ä-täht.
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Lahused
Ioonid
Tundetarkus lastele. VIHA
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Itaalia teadlane Torricelli mõõtis ühena esimestest katseliselt ära õhurõhu. Normaalrõhuks loetakse õhurõhku, mis vastab 760 mm elavhõbeda samba poolt avaldatavale rõhule.
Kuna elavhõbeda tihedus on 13 600 kg/m3, samba kõrgus 760 mm = 0,76m ning g=9,81 N/kg, saame leida normaalõhu põhiühikutes – paskalites:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!