Kui inimesed peavad kodumaa jätma tagakiusamise, vägivalla või sõja tõttu, siis neid nimetatakse pagulasteks. ÜRO tegeleb pagulaste probleemidega, sest kodumaa kaitsele need inimesed loota ei saa. Pagulase staatust saab taotleda kui kodumaal kiusatakse taga usu, rassi, poliitiliste vaadete pärast või ühiskondlikku gruppi kuulumise eest. Praegu on maailmas üle 10 miljoni pagulase.
Genotsiid on rahvusliku, etnilise, rassilise või usulise rühmituse hävitamine, massimõrv (1995.a Srebrenica, 1994.a Rwandas), see on pagulaste voolu tekke põhjus.
Mälestussambad
Pagulaslaagreid kodumaa naabruses naaberriigis peavad üleval ÜRO Pagulasamet ja Punane Rist jt rahvusvahelised organisatsioonid.
Zamzam pagulaslaager Darfuris
Haiti pagulaslaager
Pagulasi on kõige rohkem põgenenud Somaaliast, Iraagist ja Afganistanist. 2010.a. oli endisest Jugoslaaviast põgenenud moodustasid 65% kõigist Euroopa pagulastest, Ladina-Ameerikas on 82% pagulastest pärit Colombiast.
Lisalugemist Punase Risti ja ÜRO Pagulasameti kohta:
Riigid, kust oli 2010.a põgenenud üle 150 000 pagulase: Afganistan, Iraak, Somaalia, Kongo DV, Birma, Colombia, Sudaan, Vietnam, Eritrea, Serbia, Hiina. Kõige rohkem pagulasi on Pakistanis, Iraanis, Süürias, Saksamaal, Keenias, Tšaadis, Hiinas, USA-s, UK, Bangladesh, Venezuela jt.
Peamised pagulastele varjupaika pakkuvad riigid
