Parasvöötme oksamets

8. klass > Geograafia > 2. poolaasta

OKASMETSAD TAIGA

image2

Sademed okasmetsas

Sademed okasmetsas

 

Loe lisaks:

 

Taiga- ja okasmetsavöönd on tekkinud pärast viimast mandrijäätumist, see hõlmab igikülmunud pinnasega alasid ja paikneb enamuses Põhja-Ameerikas ja Venemaa põhjaosas. Siin valitseb jahe ja niiske suvi ning külm talv.

Taigavööndis paiknevad okasmetsad ja sood. Siin kasvavad männid, kuused, nulud ja euroopa lehised.

Puude võrad on kitsad, koonilised, et vältida okste murdumist lume raskuse tõttu. Peened okkad väldivad liigset vee aurumist. Taiga jaotatakse tume- ja heletaigaks puuliikide järgi, mis seal kasvavad. Kuusk ja nulg on tumedate okastega ja saavad fotosünteesi alustada varakult. Lehis, seedermänd (Siberi_seedermänd) ja mänd on heledamad, lehis langetab talveks okkad.

Kuna okasmetsades on rohurinne nõrgalt arenenud, siis ei moodustu kamarat ning okaste aeglase lagunemise tõttu on mullad happelised – leedemullad, millel puudub huumushorisont. Pinnakihist kantakse toitained suure sademete hulga tõttu allapoole, tekib sisseuhtehorisont.

Taigavööndis on iseloomulikud puis- ja lagesood , mis tekivad jõgede lammidel, järvede kinnikasvamise, nõgude soostumise tõttu. Madalsoodes tekib hästilagunenud mustjas turvas, rabades on aga helepruun vähelagunenud turvas. Viimase turbaliigi tekke põhjuseks on vähene toitainete sisaldus ja hapniku puudumine. Turvast tekib aasta kuni 1 mm, turbasammal kasvab juurde 1 cm.   Turbakihte uurides saame teada maakeral valitsenud kliima ja elutingimuste kohta. Rabad ja sood on olulised süsiniku talletumise kohad.

Taigavööndi suuruse kohta on loomastik suhteliselt liigivaene. Tavalisemad on hunt ja rebane, kes peavad jahti närilistele. Veekogude on seotud koprad  ja nende  tegevus muudab suurtel maa-aladel niiskusrežiimi. Taiga paiksed linnud on enamasti käbide seemnetest sõltuvad nt käbilind, rändlinnud on putuktoidulised.

Inimesi elab taigas hõredalt, igikelts takistab teede rajamist ja majade ehitust. Põllumajandust ei saa arendada. Taigarahvaste peamine tegevusala on olnud metsandus, jahindus , kalandus. Rannikul elavad rahvad on küttinud vaalu, hülgeid ja püüdnud kalu, kogunud mereande. Taigas asub palju maavarasid, nt Rootsis rauamaak, Soomes vasemaak, Siberis nafta ja maagaas. Veerohketele jõgedele on ehitatud tammid ja toodetakse elektrienergiat. Vee-energiat kasutatakse paberi ja tselluloosi tootmiseks. Kõige karmima kliimaga aladel kasvavad lehisemetsad, neil aladel elab väga vähe inimesi. Lehist ei saa puidu suure tiheduse tõttu parvetada, puud elavad väga vanaks. Kuival perioodil esineb lehisemetsas tihti äikese põhjustatud tulekahjusid.

 

Pildid:

Nulg

Nulg

Pruunkaru

Pruunkaru

Pohl

Pohl

Põdrasamblik

Põdrasamblik

Siidisaba

Siidisaba

Hunt

Hunt

Kobras

Kobras

Põder

Põder

Mänsak

Mänsak

Käbilind

Käbilind

Lehis

Lehis