Pendel
Võnkumisi kirjeldatakse erilise lihtsustatud mudeli, pendli abil.
Pendlina käsitletakse mingisugust raskust, mis on riputatud venimatu niidi külge, kusjuures koormise mass peab olema niidi omast palju suurem.
Võnkumisi kirjeldatakse järgmiste mõistete abil: 1) algasend – see on pendli asukoht vaatluse alghetkel ning selle valik on vaba; 2) tasakaaluasend on pendli selline asend, kus pendel võnkumise lõppedes peatub; 3) asendeid, kus pendli liikumissuund muutub, nimetatakse amplituudasenditeks. 4) Ajavahemikku, mille jooksul pendel liigub ühest amplituudasendist teise ja seejärel jälle tagasi, nimetatakse võnkeperioodiks. Seega näitab võnkeperiood pendli ühe täisvõnke tegemiseks kulunud aega. Seevastu suurust, mis näitab pendli poolt ühes sekundis tehtud täisvõngete arvu, nimetatakse võnkesageduseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
I ja J-i õigekiri
Õpime tähti. R-täht
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Aatomid ja molekulid
MEISTERDA! Liikuv kaart sõbrapäevaks
Õpime tähti. Q-täht
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Õpime tähti. N-täht
Protsendid põhikooli matemaatikas
Õpime tähti. P-täht
Õpi eesti keelt teise keelena B2
MEISTERDA! Papist kevadlill
Tundetarkus lastele. PÕHIEMOTSIOONID
Rahvakalender lastele: MARDIPÄEV
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
MEISTERDA! Jõulupuu laua kaunistamiseks
Ärge seda katset siiski järgi tehke:
Liivapendel:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
