Pendel
Võnkumisi kirjeldatakse erilise lihtsustatud mudeli, pendli abil.
Pendlina käsitletakse mingisugust raskust, mis on riputatud venimatu niidi külge, kusjuures koormise mass peab olema niidi omast palju suurem.
Võnkumisi kirjeldatakse järgmiste mõistete abil: 1) algasend – see on pendli asukoht vaatluse alghetkel ning selle valik on vaba; 2) tasakaaluasend on pendli selline asend, kus pendel võnkumise lõppedes peatub; 3) asendeid, kus pendli liikumissuund muutub, nimetatakse amplituudasenditeks. 4) Ajavahemikku, mille jooksul pendel liigub ühest amplituudasendist teise ja seejärel jälle tagasi, nimetatakse võnkeperioodiks. Seega näitab võnkeperiood pendli ühe täisvõnke tegemiseks kulunud aega. Seevastu suurust, mis näitab pendli poolt ühes sekundis tehtud täisvõngete arvu, nimetatakse võnkesageduseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. B-täht
Liitmine ja lahutamine 20 piires
Õpime tähti. V-täht
Haridustreff 2023 loengud
Tutvus keemiaga
Protsendid põhikooli matemaatikas
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Õpime tähti. M-täht
Õpime tähti. U-täht
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Tasandilised kujundid
Lahused
Peastarvutamine eelkoolile
Liitmine 20 piires
Jäätmed pole kõigest prügi
Ärge seda katset siiski järgi tehke:
Liivapendel:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
