Pendel
Võnkumisi kirjeldatakse erilise lihtsustatud mudeli, pendli abil.
Pendlina käsitletakse mingisugust raskust, mis on riputatud venimatu niidi külge, kusjuures koormise mass peab olema niidi omast palju suurem.
Võnkumisi kirjeldatakse järgmiste mõistete abil: 1) algasend – see on pendli asukoht vaatluse alghetkel ning selle valik on vaba; 2) tasakaaluasend on pendli selline asend, kus pendel võnkumise lõppedes peatub; 3) asendeid, kus pendli liikumissuund muutub, nimetatakse amplituudasenditeks. 4) Ajavahemikku, mille jooksul pendel liigub ühest amplituudasendist teise ja seejärel jälle tagasi, nimetatakse võnkeperioodiks. Seega näitab võnkeperiood pendli ühe täisvõnke tegemiseks kulunud aega. Seevastu suurust, mis näitab pendli poolt ühes sekundis tehtud täisvõngete arvu, nimetatakse võnkesageduseks.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpime tähti. J-täht
Kuidas ja miks saada Ameerika presidendiks?
Rahvakalender lastele: MIHKLIPÄEV
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Oksüdatsiooniaste
Ruutvõrrand
Атомы и молекулы
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpime tähti. L-täht
Haridustreff 2023 loengud
Ионы
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Jäätmed pole kõigest prügi
Ärge seda katset siiski järgi tehke:
Liivapendel:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
