RAHVASTIKU PAIKNEMINE
Rahvastik paikneb maakeral ebaühtlaselt, 90% asub põhja-poolkeral. Kogu maakera maismaapinna suhtes on keskmine tihedus 47 inimest ruutkilomeetril (km2). Inimene on vastupidav, kohanev ja saab elada nii külmas kui kuumas kliimas, mere rannikul ja kõrgel mägedes.
Suurlinnades elavad inimesed kõrghoonetes, mis on tihedalt üksteise kõrvale ehitatud. Nii võib olla rahvastiku tihedus > 10 000 inimest ühe km2 kohta. Ebasobivates piirkodades võib olla vähem kui üks inimene km2 kohta. Riigi rahvastiku paikemise tiheduse saame siis kui rahvaarvu jagame pindalaga.
Antarktika on ainus manner, kus puudub püsielanikkond, uurimisjaamades töötab aasta jooksul siiski üle 1000 inimese.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Funktsioonide graafikud
Peastarvutamine I kooliastmele
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Растворы
Kirjalik lahutamine
Silbitamine algklassidele
Атомы и молекулы
Haridustreff 2023 loengud
Inimesed eelistavad elada veekogude kallastel, mere ääres, viljaka mullaga tasandikel. Kunagi ammu asustatud piirkonnad on laienevate linnade asukohaks ka praegu. Nt roomlaste asutatud London ja Pariis.
Euroopa teede- ja kaubandusvõrk on ammu välja kujunenud ning sellega seotud asustus püsib. Vene riik on rajanud asutamata aladele Siberis raudtee, selleks et maavarasid kaevandada ja metsa kasutada. Ka praegu elab karmide talvedega Siberi aladel linnades palju inimesi.
Soojas ja niiskes kliimas vajavad inimesed vähem energiat ning eluasemed on lihtsad. Aastas saab koguda taimedelt mitu saaki, nt Türgis saadakse kurkidelt ja tomatitelt 3 saaki.
Hõreda asustuse põhjuseks on madal või kõrge temperatuur, sademete puudus, joogivee puudus, raske ligipääsetavus, liiga lopsakas taimestik, üleujutused, maavärinad.
Kõige põhjapoolsem asustatud ala on Gröönimaa.
Rahvastiku tihedus on suurem Euroopas (11%), Indias (25%), Hiinas ja Jaapanis (22%) ja Põhja-Ameerika idarannikul (1%).
Euroopas elab praegu iga üheksas maailma elanik. Rahvastiku kasv on peatunud, toimub vananemine. Suurimad linnad on London, Pariis, Moskva.
Põhja-Ameerika tihedamini asutatud alad on Suure järvistu ümbrus ja idarannik. Suurimad linnad on New York, Chicago, Washington.
Lõuna-Ameerikas on rahvastiku tihedus suurem Brasiilias Rio de Janeiro ja Sao Paulo linnades ning nende ümbruses.
Aafrika kõige tihedam asustus paikneb läänerannikul Nigeerias. Aafrika suurim linn on Lagos. Ka Niiluse jõe org on tihedalt asustatud. Siin on ajalooline suurlinn Kairo.
Aasias elab kokku üle 60% maailma rahvastikust, Ida-Aasias elab iga neljas maailma elanik.
Siin on suured jõed Jangtse ja Huanghe, mille ümbruses kasvatatakse riisi. Suurimad linnad on Tokyo ja Söul. Lõuna-Aasias elavad inimesed Gangese ja Induse jõgede ääres, kokku üle 1,2 miljardi. Kasvatatakse teepõõsast ja vürtse.
Kagu-Aasia tihedamini asustatud alad on Jaava saar ja Sigapuri linn.
Austraalia on väga hõredalt asustatud, siin on suurima linnad Sydney ja Melbourn.