Raskusjõud
Kui üheks gravitatsiooniliselt tõmbuvaks kehaks on Maa või mõni teine taevakeha, siis nimetatakse tema gravitatsioonijõudu ka raskusjõuks. Raskusjõud on alati suunatud maapinna poole (rangelt võttes siiski Maa keskpunkti suunas).
Maapinnal (või selle ligidal) asuvale kehale mõjuvat gravitatsioonijõudu saab arvutada valemist:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Õpime tähti. Õ-täht
Kell ja kellaaeg
Aatomid ja molekulid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Ruutvõrrand
Õpime tähti. I-täht
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpime tähti. M-täht
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Häälikute pikkused
F=mg
kus: F – raskusjõud (mõõdetuna njuutonites /1N/), m – keha mass (mõõdetuna kilogrammides /1kg/) ja g – raskusjõu tegur (mõõdetuna njuutonites kilogrammi kohta [1N/kg] NB! Maapinnal g=9,8N/kg≈10N/kg).
Mida kõrgemale Maapinnast tõusta, seda väiksemaks muutub kehale mõjuv raskusjõud. Ka on raskusjõud teistel taevakehadel erinev Maal kehale mõjuvast raskusjõust.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!