Reaktiivliikumine
Reaktiivliikumiseks nimetatakse füüsikas ja tehnikas sellist liikumist, mida põhjustab kehast eemale lendav (keha)osa, milleks on enamasti kehast suure kiirusega väljuvad gaasid.
Tüüpiliseks reaktiivliikumiseks on raketi liikumine.
Rakett ja sellest välja paiskuvad gaasid mõjutavad teineteist. Vastavalt liikumishulga (impulsi) jäävuse seadusele on suletud süsteemis impulsside vektorsumma jääv. Kui enne raketi starti võrdus paigal seisvate raketi kui ka kütuse liikumishulkade summa nulliga, peab see võrduma nulliga ka raketi töötamise ajal.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
MEISTERDA! Papist kevadlill
Minu keel, minu maailm. Minu ühiskond
Õpime tähti. G-täht
ÕPIME ÕPPIMA! Minu õppimiskoht
Õpime tähti. Õ-täht
Kell ja kellaaeg
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Toivo Niiberg. Õpetaja positiivne enesekehtestamine lapsevanemaga
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: täheortograafia
Harjutamine teeb meistriks: eesti keele käänded
Eesti keele grammatika kordamine 9. klassile
Õpime tähti. U-täht
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime tähti. K-täht
Õpime tähti. L-täht
Seega:
kus M – raketi mass, 
– raketi kiirus, m – välja voolanud gaaside mass, 
– gaaside voolukiirus.
Võttes arvesse, et raketi kiirus ja gaaside kiirus on vastassuunalised, saame raketi kiiruse mooduli jaoks valemi:
Valem on kasutatav olukorras, kus raketi mass muutub tema töötamise ajal suhteliselt vähe.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
