Seisund ja protsess. Töö ja energia
Füüsika objektideks on ka loodusnähtused, mille juures eristatakse kahte mõistet – seisund ja protsess. Seisund ehk olek iseloomustab objekti või mitmest objektist koosnevat süsteemi ühel kindlal ajahetkel. Kui aga olek muutub, siis on tegemist protsessiga. Protsessiks nimetatakse ainelise või väljalise objekti üleminekut ühest olekust teise. Kui olek on seotud kindla ajahetkega, siis protsess toimub mingi ajavahemiku kestel. Töö on füüsikaline suurus, mis kirjeldab protsessi – keha või kehade süsteemi üleminekut ühest olekust teise. Süsteemi olekut, mis töö tegemise käigus muutub, nimetatakse energiaks ehk teisisõnu energia on süsteemi võime teha tööd.
Kehade süsteemi liikumisoleku energiat nimetatakse kineetiliseks energiaks ja see on võrdeline keha massiga ning ruutvõrdeline keha kiirusega:
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine eelkoolile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Aatomid ja molekulid
Numbrilised seosed
Täis- ja kaashäälikuühend
Атомы и молекулы
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Oksüdatsiooniaste
kus Ek – keha kineetiline energia, m – keha mass ja v – keha kiirus.
Kehade vahelise vastastikmõju energiat nimetatakse potentsiaalseks energiaks. Kuna kehade vahelise vastastikmõju vahendajaks on mingit liiki väli, siis võib kirjeldada selle välja energiat kui potentsiaalset energiat, mida omaks sellesse välja(punkti) paigutatav keha.