Soojushulk keha soojenemisel ja jahtumisel
Soojusenergia hulka, mille keha soojusülekandel saab või kaotab, nimetatakse soojushulgaks.
Kui keha saab soojust ehk tema siseenergia suureneb, siis loetakse soojushulk positiivseks. Kui keha soojusülekandel annab soojust ära ehk tema siseenergia väheneb, siis loetakse soojushulk negatiivseks.
Olukorras, kus keha aine olek ei muutu, on keha poolt saadav/ära antav soojushulk on võrdeline keha massiga ning temperatuuri muuduga ning sõltub materjalist.
kus Q – soojushulk, mõõdetuna džaulides (1J), m – keha mass, mõõdetuna kilogrammides (1kg) ning Δt = t2 – t1 – temperatuuri muutus (t2 ja t1 on soojusülekande käigus soojenenud/jahtunud keha vastavalt lõpp- ja algtemperatuurid) – kõiki temperatuure mõõdetakse kraadides (1°), c – on keha materjali iseloomustav erisoojus.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Peastarvutamine eelkoolile
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Jane Snaith. Traumateadlik kool
Eesti keele grammatika kordamine 7. klassile
Aatomid ja molekulid
Numbrilised seosed
Täis- ja kaashäälikuühend
Атомы и молекулы
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kirjavahemärgid
Ruutvõrrandi mõiste, ruutvõrrandi lahendivalem, ruutvõrrandi liigid
Oksüdatsiooniaste
Erisoojus iseloomustab soojushulka, mis on tarvis 1 kilogrammile ainele, et tema temperatuur suureneks 1°C võrra – sama suur soojushulk vabaneb kui 1 kg aine temperatuur langeb 1°C võrra.