TAIMEDE PALJUNEMINE
Taimed saavad paljuneda suguta (Mittesuguliselt ehk vegetatiivselt) ja suguliselt. Mittesugulisel paljunemisel läheb uus taim (üks taim on tinglikult üks isend. Kuid et taimede puhul on sageli raske erinevaid isendeid eristada, kuna nad on juurestiku või maa-aluse varre ehk risoomi abil sageli seotud) kasvama mõnest taimetükist: varrest, mugulast, risoomist või lehest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Tundetarkus lastele. ÜLLATUS
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Õpime tähti. V-täht
Harjutamine teeb meistriks: kuhu käib koma?
Rahvakalender lastele: VASTLAPÄEV
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Geomeetria
Funktsioonid ja nende graafikud
Õpime tähti. F-täht
Ruutvõrrand
Kell ja kellaaeg
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Lugemine
Jäätmed pole kõigest prügi
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Suguline paljunemine on taimedel keerukas. Näiteks katteseemnetaimedel toimub see õitsemise (seetõttu nimetataksegi katteseemnetaimi õistaimedeks) abil ja seemnete vahendusel. Paljunemisviis on erinevate taimede rühmitamise aluseks.
Sammalde elutsükkel (ingliskeelne videoklipp 10’15“)
Sambla elutsükkel (ingl. k. klipp 9’01“)
Sõnajala elutsükkel (ingl. k klipp 10’19“)
Katteseemnetaimede elutsükkel (ingl. k klipp 13’49“)
Õistaimede elutsükkel (ingl. k klipp 18’18“)
Kaheliviljastumine (ingl. k klipp 3’59“)
Maa-alused varremuudendid (ingl. k 5’29“)
Katteseemnetaime suguorganid
Taimede mittesuguline ehk vegetatiivne paljunemine
Lisainfo
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
