Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

1 / 24

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. ühelt aineosakeselt teisele. soojuskiirgusena.

2 / 24

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

3 / 24

Soojusülekanne kestab

seni, kuni temperatuurid ebavõrdsustuvad. seni, kuni temperatuurid võrdsustuvad.

4 / 24

Mida suurem on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

5 / 24

Soojusülekandes levib siseenergia

soojemalt kehalt külmemale kehale. külmemalt kehalt soojemale kehale.

6 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

aine soojendamise või jahutamise tulemusena. aine oleku muutumise tulemusena.

7 / 24

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

aineoskeste vastastikmõjust. aineosakeste liikumiskiirusest.

8 / 24

Aineosakeste kaugus muutub

aine soojendamise või jahutamise tulemusena. aine oleku muutumise tulemusena.

9 / 24

Mida väiksem on keha pind, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

10 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

keha soojendamisel. keha jahutamisel.

11 / 24

Soojusliku tasakaalu korral

toimub soojusülekanne. soojusülekannet ei toimu.

12 / 24

Keha siseenergiat saab muuta

ainult mehaanilise töö abil. nii mehaanilise töö, kui ka soojusülekande abil. ainult soojusülekande abil.

13 / 24

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

õige. vale.

14 / 24

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

soojuskiirgusena. ühelt aineosakeselt teisele. vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel.

15 / 24

Joonisel on kujutatud

konvektsiooni. soojusjuhtivust. soojuskiirgust.

16 / 24

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

1 J 1 cal 1 kcal 1 kJ

17 / 24

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

vahe. korrutis. summa. jagatis.

18 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

keha soojendamisel. keha jahutamisel.

19 / 24

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

suureneb. väheneb.

20 / 24

Mida heledam on keha pind, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

21 / 24

Mida madalam on keha temperatuur, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

22 / 24

Joonisel on kujutatud

soojusjuhtivust. sookjuskiirgust. konvektsiooni.

23 / 24

Mida tumedam on keha pind, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

24 / 24

Joonisel on kujutatud

soojusjuhtivust. konvektsiooni. soojuskiirgust.

Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

Soojusülekanne kestab

Mida suurem on keha pind, seda

Soojusülekandes levib siseenergia

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

Aineosakeste kaugus muutub

Mida väiksem on keha pind, seda

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

Soojusliku tasakaalu korral

Keha siseenergiat saab muuta

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

Joonisel on kujutatud

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

Mida heledam on keha pind, seda

Mida madalam on keha temperatuur, seda

Joonisel on kujutatud

Mida tumedam on keha pind, seda

Joonisel on kujutatud

Õpikud

Õpiampsud