Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

1 / 24

Joonisel on kujutatud

soojusjuhtivust. soojuskiirgust. konvektsiooni.

2 / 24

Mida madalam on keha temperatuur, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

3 / 24

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

aineosakeste liikumiskiirusest. aineoskeste vastastikmõjust.

4 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

aine oleku muutumise tulemusena. aine soojendamise või jahutamise tulemusena.

5 / 24

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

6 / 24

Mida tumedam on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

7 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

keha jahutamisel. keha soojendamisel.

8 / 24

Joonisel on kujutatud

soojuskiirgust. soojusjuhtivust. konvektsiooni.

9 / 24

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

1 kcal 1 kJ 1 cal 1 J

10 / 24

Mida suurem on keha pind, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

11 / 24

Soojusülekanne kestab

seni, kuni temperatuurid ebavõrdsustuvad. seni, kuni temperatuurid võrdsustuvad.

12 / 24

Soojusliku tasakaalu korral

soojusülekannet ei toimu. toimub soojusülekanne.

13 / 24

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

ühelt aineosakeselt teisele. vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. soojuskiirgusena.

14 / 24

Soojusülekandes levib siseenergia

külmemalt kehalt soojemale kehale. soojemalt kehalt külmemale kehale.

15 / 24

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

ühelt aineosakeselt teisele. soojuskiirgusena. vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel.

16 / 24

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

vale. õige.

17 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

keha jahutamisel. keha soojendamisel.

18 / 24

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

suureneb. väheneb.

19 / 24

Mida väiksem on keha pind, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

20 / 24

Aineosakeste kaugus muutub

aine oleku muutumise tulemusena. aine soojendamise või jahutamise tulemusena.

21 / 24

Mida heledam on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

22 / 24

Keha siseenergiat saab muuta

ainult mehaanilise töö abil. nii mehaanilise töö, kui ka soojusülekande abil. ainult soojusülekande abil.

23 / 24

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

summa. vahe. korrutis. jagatis.

24 / 24

Joonisel on kujutatud

soojusjuhtivust. sookjuskiirgust. konvektsiooni.

Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

Joonisel on kujutatud

Mida madalam on keha temperatuur, seda

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

Mida tumedam on keha pind, seda

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

Joonisel on kujutatud

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

Mida suurem on keha pind, seda

Soojusülekanne kestab

Soojusliku tasakaalu korral

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

Soojusülekandes levib siseenergia

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

Mida väiksem on keha pind, seda

Aineosakeste kaugus muutub

Mida heledam on keha pind, seda

Keha siseenergiat saab muuta

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

Joonisel on kujutatud

Õpikud

Õpiampsud