Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

1 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

keha jahutamisel. keha soojendamisel.

2 / 24

Joonisel on kujutatud

soojusjuhtivust. soojuskiirgust. konvektsiooni.

3 / 24

Mida väiksem on keha pind, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

4 / 24

Mida suurem on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

5 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

aine oleku muutumise tulemusena. aine soojendamise või jahutamise tulemusena.

6 / 24

Soojusülekanne kestab

seni, kuni temperatuurid ebavõrdsustuvad. seni, kuni temperatuurid võrdsustuvad.

7 / 24

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

aineoskeste vastastikmõjust. aineosakeste liikumiskiirusest.

8 / 24

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. soojuskiirgusena. ühelt aineosakeselt teisele.

9 / 24

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

summa. korrutis. vahe. jagatis.

10 / 24

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. soojuskiirgusena. ühelt aineosakeselt teisele.

11 / 24

Aineosakeste kaugus muutub

aine oleku muutumise tulemusena. aine soojendamise või jahutamise tulemusena.

12 / 24

Mida tumedam on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

13 / 24

Keha siseenergiat saab muuta

nii mehaanilise töö, kui ka soojusülekande abil. ainult soojusülekande abil. ainult mehaanilise töö abil.

14 / 24

Soojusülekandes levib siseenergia

külmemalt kehalt soojemale kehale. soojemalt kehalt külmemale kehale.

15 / 24

Soojusliku tasakaalu korral

soojusülekannet ei toimu. toimub soojusülekanne.

16 / 24

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

1 kcal 1 cal 1 J 1 kJ

17 / 24

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

vale. õige.

18 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

keha jahutamisel. keha soojendamisel.

19 / 24

Mida heledam on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

20 / 24

Joonisel on kujutatud

sookjuskiirgust. soojusjuhtivust. konvektsiooni.

21 / 24

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

22 / 24

Mida madalam on keha temperatuur, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

23 / 24

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

suureneb. väheneb.

24 / 24

Joonisel on kujutatud

soojuskiirgust. soojusjuhtivust. konvektsiooni.

Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

Joonisel on kujutatud

Mida väiksem on keha pind, seda

Mida suurem on keha pind, seda

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

Soojusülekanne kestab

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

Aineosakeste kaugus muutub

Mida tumedam on keha pind, seda

Keha siseenergiat saab muuta

Soojusülekandes levib siseenergia

Soojusliku tasakaalu korral

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

Mida heledam on keha pind, seda

Joonisel on kujutatud

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

Mida madalam on keha temperatuur, seda

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

Joonisel on kujutatud

Õpikud

Õpiampsud