Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

1 / 24

Soojusülekanne kestab

seni, kuni temperatuurid võrdsustuvad. seni, kuni temperatuurid ebavõrdsustuvad.

2 / 24

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

3 / 24

Joonisel on kujutatud

konvektsiooni. sookjuskiirgust. soojusjuhtivust.

4 / 24

Mida madalam on keha temperatuur, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

5 / 24

Aineosakeste kaugus muutub

aine oleku muutumise tulemusena. aine soojendamise või jahutamise tulemusena.

6 / 24

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

soojuskiirgusena. vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. ühelt aineosakeselt teisele.

7 / 24

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

jagatis. vahe. summa. korrutis.

8 / 24

Soojusliku tasakaalu korral

soojusülekannet ei toimu. toimub soojusülekanne.

9 / 24

Keha siseenergiat saab muuta

nii mehaanilise töö, kui ka soojusülekande abil. ainult soojusülekande abil. ainult mehaanilise töö abil.

10 / 24

Mida heledam on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

11 / 24

Soojusülekandes levib siseenergia

külmemalt kehalt soojemale kehale. soojemalt kehalt külmemale kehale.

12 / 24

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

aineosakeste liikumiskiirusest. aineoskeste vastastikmõjust.

13 / 24

Joonisel on kujutatud

konvektsiooni. soojusjuhtivust. soojuskiirgust.

14 / 24

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

1 J 1 cal 1 kcal 1 kJ

15 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

keha jahutamisel. keha soojendamisel.

16 / 24

Mida suurem on keha pind, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

17 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

aine oleku muutumise tulemusena. aine soojendamise või jahutamise tulemusena.

18 / 24

Joonisel on kujutatud

soojuskiirgust. soojusjuhtivust. konvektsiooni.

19 / 24

Mida tumedam on keha pind, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

20 / 24

Mida väiksem on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

21 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

keha soojendamisel. keha jahutamisel.

22 / 24

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. soojuskiirgusena. ühelt aineosakeselt teisele.

23 / 24

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

suureneb. väheneb.

24 / 24

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

õige. vale.

Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

Soojusülekanne kestab

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

Joonisel on kujutatud

Mida madalam on keha temperatuur, seda

Aineosakeste kaugus muutub

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

Soojusliku tasakaalu korral

Keha siseenergiat saab muuta

Mida heledam on keha pind, seda

Soojusülekandes levib siseenergia

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

Joonisel on kujutatud

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

Mida suurem on keha pind, seda

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

Joonisel on kujutatud

Mida tumedam on keha pind, seda

Mida väiksem on keha pind, seda

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

Õpikud

Õpiampsud