Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

1 / 24

Joonisel on kujutatud

konvektsiooni. soojuskiirgust. soojusjuhtivust.

2 / 24

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

aineoskeste vastastikmõjust. aineosakeste liikumiskiirusest.

3 / 24

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

väheneb. suureneb.

4 / 24

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

1 J 1 kJ 1 cal 1 kcal

5 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

keha jahutamisel. keha soojendamisel.

6 / 24

Soojusliku tasakaalu korral

soojusülekannet ei toimu. toimub soojusülekanne.

7 / 24

Soojusülekanne kestab

seni, kuni temperatuurid võrdsustuvad. seni, kuni temperatuurid ebavõrdsustuvad.

8 / 24

Mida heledam on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

9 / 24

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

10 / 24

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

ühelt aineosakeselt teisele. vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. soojuskiirgusena.

11 / 24

Aineosakeste kaugus muutub

aine oleku muutumise tulemusena. aine soojendamise või jahutamise tulemusena.

12 / 24

Joonisel on kujutatud

sookjuskiirgust. soojusjuhtivust. konvektsiooni.

13 / 24

Mida madalam on keha temperatuur, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

14 / 24

Mida tumedam on keha pind, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

15 / 24

Keha siseenergiat saab muuta

ainult soojusülekande abil. nii mehaanilise töö, kui ka soojusülekande abil. ainult mehaanilise töö abil.

16 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

aine oleku muutumise tulemusena. aine soojendamise või jahutamise tulemusena.

17 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

keha jahutamisel. keha soojendamisel.

18 / 24

Mida väiksem on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

19 / 24

Soojusülekandes levib siseenergia

külmemalt kehalt soojemale kehale. soojemalt kehalt külmemale kehale.

20 / 24

Joonisel on kujutatud

soojusjuhtivust. konvektsiooni. soojuskiirgust.

21 / 24

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

vale. õige.

22 / 24

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

soojuskiirgusena. vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. ühelt aineosakeselt teisele.

23 / 24

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

summa. korrutis. jagatis. vahe.

24 / 24

Mida suurem on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

Joonisel on kujutatud

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

Soojusliku tasakaalu korral

Soojusülekanne kestab

Mida heledam on keha pind, seda

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

Aineosakeste kaugus muutub

Joonisel on kujutatud

Mida madalam on keha temperatuur, seda

Mida tumedam on keha pind, seda

Keha siseenergiat saab muuta

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

Mida väiksem on keha pind, seda

Soojusülekandes levib siseenergia

Joonisel on kujutatud

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

Mida suurem on keha pind, seda

Õpikud

Õpiampsud