1
/
24
Soojusülekandes levib siseenergia
2
/
24
Mida väiksem on keha pind, seda
3
/
24
Mida suurem on keha pind, seda
4
/
24
Mida madalam on keha temperatuur, seda
5
/
24
Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist
6
/
24
Mida heledam on keha pind, seda
7
/
24
Aineosakeste liikumiskiirus väheneb
8
/
24
Aineosakeste liikumiskiirus muutub
9
/
24
Joonisel on kujutatud 
10
/
24
Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on
11
/
24
Joonisel on kujutatud
12
/
24
Mida kõrgem on keha temperatuur, seda
13
/
24
Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on
14
/
24
Aineosakeste liikumiskiirus suureneb
15
/
24
Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub
16
/
24
Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist
17
/
24
Soojusülekanne kestab
18
/
24
Mida tumedam on keha pind, seda
19
/
24
Joonisel on kujutatud
20
/
24
Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia
21
/
24
Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia
22
/
24
Keha siseenergiat saab muuta
23
/
24
Aineosakeste kaugus muutub
24
/
24
Soojusliku tasakaalu korral