Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

1 / 24

Soojusülekanne kestab

seni, kuni temperatuurid ebavõrdsustuvad. seni, kuni temperatuurid võrdsustuvad.

2 / 24

Joonisel on kujutatud

soojusjuhtivust. konvektsiooni. sookjuskiirgust.

3 / 24

Soojusülekandes levib siseenergia

soojemalt kehalt külmemale kehale. külmemalt kehalt soojemale kehale.

4 / 24

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

soojuskiirgusena. vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. ühelt aineosakeselt teisele.

5 / 24

Joonisel on kujutatud

soojusjuhtivust. konvektsiooni. soojuskiirgust.

6 / 24

Aineosakeste kaugus muutub

aine oleku muutumise tulemusena. aine soojendamise või jahutamise tulemusena.

7 / 24

Joonisel on kujutatud

soojusjuhtivust. konvektsiooni. soojuskiirgust.

8 / 24

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

aineosakeste liikumiskiirusest. aineoskeste vastastikmõjust.

9 / 24

Soojusliku tasakaalu korral

toimub soojusülekanne. soojusülekannet ei toimu.

10 / 24

Mida väiksem on keha pind, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

11 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

keha soojendamisel. keha jahutamisel.

12 / 24

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

vale. õige.

13 / 24

Mida madalam on keha temperatuur, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

14 / 24

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

vedeliku- või gaasivoolude liikumise teel. ühelt aineosakeselt teisele. soojuskiirgusena.

15 / 24

Keha siseenergiat saab muuta

nii mehaanilise töö, kui ka soojusülekande abil. ainult soojusülekande abil. ainult mehaanilise töö abil.

16 / 24

Mida heledam on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

17 / 24

Mida suurem on keha pind, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

18 / 24

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab. vähem energiat ta ajaühikus kiirgab.

19 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

aine oleku muutumise tulemusena. aine soojendamise või jahutamise tulemusena.

20 / 24

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

jagatis. summa. korrutis. vahe.

21 / 24

Mida tumedam on keha pind, seda

vähem energiat ta ajaühikus kiirgab. rohkem energiat ta ajaühikus kiirgab.

22 / 24

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

1 kJ 1 kcal 1 J 1 cal

23 / 24

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

keha soojendamisel. keha jahutamisel.

24 / 24

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

suureneb. väheneb.

Füüsika test. Siseenergia. Soojusülekanne. Tee õige valik

Soojusülekanne kestab

Joonisel on kujutatud

Soojusülekandes levib siseenergia

Soojusjuhtivuseks nimetatakse siseenergia levimist

Joonisel on kujutatud

Aineosakeste kaugus muutub

Joonisel on kujutatud

Aineosakeste potentsiaalne energia sõltub

Soojusliku tasakaalu korral

Mida väiksem on keha pind, seda

Aineosakeste liikumiskiirus väheneb

Soojushulgaks nimetatakse siseenergia hulka, mis kandub ühelt kehalt teistele kehadele, või vastupidi soojusülekande protsessis. Väide on

Mida madalam on keha temperatuur, seda

Konvektsiooniks nimetatakse siseenergia levimist

Keha siseenergiat saab muuta

Mida heledam on keha pind, seda

Mida suurem on keha pind, seda

Mida kõrgem on keha temperatuur, seda

Aineosakeste liikumiskiirus muutub

Keha siseenergia on aineosakeste kineetilise ja potentsiaalse energia

Mida tumedam on keha pind, seda

Soojushulk, mis on vajalik ühe grammi vee temperatuuri tõstmiseks ühe kraadi võrra on

Aineosakeste liikumiskiirus suureneb

Keha soojendamise tulemusena aineosakeste kineetiline energia

Õpikud

Õpiampsud