Jõed ja järved. Vali õiged vastused

1 / 16

LISAJÕGI on

jõgi, mis toob oma vee peajõkke jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

2 / 16

JÕGIKOND on

looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis maa-ala, kus jõestik saab oma vee koht, kus jõgi saab alguse

3 / 16

KASKAAD on

kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

4 / 16

JÄRV on

looduslik, ovaalse kujuga, suletud veekogu, millel puudub otsene ühendus mere või ookeaniga looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis

5 / 16

LÄHE on

koht, kus jõgi saab alguse maa-ala, kus jõestik saab oma vee koht, kuhu jõgi suubub

6 / 16

JÕE VOOLUHULK on

vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab

7 / 16

JÕGI on

looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis looduslik, ovaalse kujuga, suletud veekogu, millel puudub otsene ühendus mere või ookeaniga

8 / 16

VEELAHE on

jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht

9 / 16

KOSK on

kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab astang, kust vesi vabalt alla kukub

10 / 16

HARUJÕGI on

jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda jõgi, mis toob oma vee peajõkke jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes

11 / 16

KÄRESTIK on

suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab astang, kust vesi vabalt alla kukub

12 / 16

JÕESTIK on

peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku maa-ala, kus jõestik saab oma vee jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

13 / 16

SUUE on

koht, kus jõgi saab alguse kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab koht, kuhu jõgi suubub

14 / 16

DELTA SUUE on

suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab koht, kuhu jõgi suubub

15 / 16

JÕE LANGUS on

jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab

16 / 16

JUGA on

suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda astang, kust vesi vabalt alla kukub