Jõed ja järved. Vali õiged vastused

1 / 16

VEELAHE on

kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites

2 / 16

LISAJÕGI on

jõgi, mis toob oma vee peajõkke jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

3 / 16

JÕGIKOND on

koht, kus jõgi saab alguse looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis maa-ala, kus jõestik saab oma vee

4 / 16

SUUE on

koht, kus jõgi saab alguse kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab koht, kuhu jõgi suubub

5 / 16

JÕE VOOLUHULK on

vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab

6 / 16

JÕE LANGUS on

suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites

7 / 16

DELTA SUUE on

kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab koht, kuhu jõgi suubub suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu

8 / 16

KÄRESTIK on

suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab astang, kust vesi vabalt alla kukub kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab

9 / 16

HARUJÕGI on

jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes jõgi, mis toob oma vee peajõkke jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

10 / 16

JÕGI on

looduslik, ovaalse kujuga, suletud veekogu, millel puudub otsene ühendus mere või ookeaniga looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis

11 / 16

LÄHE on

koht, kuhu jõgi suubub maa-ala, kus jõestik saab oma vee koht, kus jõgi saab alguse

12 / 16

KOSK on

astang, kust vesi vabalt alla kukub suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab

13 / 16

JÕESTIK on

maa-ala, kus jõestik saab oma vee peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

14 / 16

JUGA on

suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab astang, kust vesi vabalt alla kukub jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

15 / 16

JÄRV on