Jõed ja järved. Vali õiged vastused

1 / 16

HARUJÕGI on

jõgi, mis toob oma vee peajõkke jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

2 / 16

JÕGIKOND on

maa-ala, kus jõestik saab oma vee looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis koht, kus jõgi saab alguse

3 / 16

JUGA on

astang, kust vesi vabalt alla kukub suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

4 / 16

KOSK on

suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab astang, kust vesi vabalt alla kukub

5 / 16

JÕGI on

looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis looduslik, ovaalse kujuga, suletud veekogu, millel puudub otsene ühendus mere või ookeaniga

6 / 16

KASKAAD on

kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

7 / 16

VEELAHE on

kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab

8 / 16

DELTA SUUE on

koht, kuhu jõgi suubub kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu

9 / 16

JÕE LANGUS on

suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

10 / 16

JÕESTIK on

peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda maa-ala, kus jõestik saab oma vee

11 / 16

KÄRESTIK on

kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab astang, kust vesi vabalt alla kukub

12 / 16

LISAJÕGI on

jõgi, mis toob oma vee peajõkke jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

13 / 16

LÄHE on

koht, kuhu jõgi suubub koht, kus jõgi saab alguse maa-ala, kus jõestik saab oma vee

14 / 16

SUUE on

koht, kuhu jõgi suubub kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab koht, kus jõgi saab alguse

15 / 16

JÄRV on