Jõed ja järved. Vali õiged vastused

1 / 16

LÄHE on

maa-ala, kus jõestik saab oma vee koht, kus jõgi saab alguse koht, kuhu jõgi suubub

2 / 16

KASKAAD on

suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab

3 / 16

KÄRESTIK on

kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab astang, kust vesi vabalt alla kukub

4 / 16

HARUJÕGI on

jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes jõgi, mis toob oma vee peajõkke

5 / 16

JÕGIKOND on

looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis koht, kus jõgi saab alguse maa-ala, kus jõestik saab oma vee

6 / 16

JÕE LANGUS on

jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

7 / 16

VEELAHE on

kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites

8 / 16

JÕGI on

looduslik, ovaalse kujuga, suletud veekogu, millel puudub otsene ühendus mere või ookeaniga looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis

9 / 16

DELTA SUUE on

kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu koht, kuhu jõgi suubub

10 / 16

KOSK on

suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab astang, kust vesi vabalt alla kukub

11 / 16

JUGA on

astang, kust vesi vabalt alla kukub suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

12 / 16

JÕESTIK on

jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda maa-ala, kus jõestik saab oma vee peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku

13 / 16

JÄRV on

looduslik, ovaalse kujuga, suletud veekogu, millel puudub otsene ühendus mere või ookeaniga looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis

14 / 16

JÕE VOOLUHULK on

vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab

15 / 16

SUUE on

koht, kuhu jõgi suubub koht, kus jõgi saab alguse kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab

16 / 16

LISAJÕGI on

jõgi, mis toob oma vee peajõkke jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

8. klass Geograafia