Jõed ja järved. Vali õiged vastused

1 / 16

JÕE VOOLUHULK on

kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab vee hulk (m3), mis läbib jõe suuet 1 sekundi jooksul

2 / 16

KÄRESTIK on

kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab astang, kust vesi vabalt alla kukub

3 / 16

LISAJÕGI on

jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda jõgi, mis toob oma vee peajõkke

4 / 16

LÄHE on

koht, kus jõgi saab alguse koht, kuhu jõgi suubub maa-ala, kus jõestik saab oma vee

5 / 16

JÕGIKOND on

maa-ala, kus jõestik saab oma vee looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis koht, kus jõgi saab alguse

6 / 16

VEELAHE on

jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht

7 / 16

JÕGI on

looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis looduslik, ovaalse kujuga, suletud veekogu, millel puudub otsene ühendus mere või ookeaniga

8 / 16

DELTA SUUE on

koht, kuhu jõgi suubub kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab suue, mis tekib peajõe hargnemisel suudmes takistuse tõttu

9 / 16

KASKAAD on

jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab

10 / 16

HARUJÕGI on

jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda jõgi, mis toob oma vee peajõkke jõgi, mis tekib peajõe hargnemisel takistuse tõttu. Enamasti suudmes

11 / 16

SUUE on

koht, kuhu jõgi suubub kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab koht, kus jõgi saab alguse

12 / 16

JÄRV on

looduslik vooluveekogu, mis voolab pidevalt enda tehtud sängis looduslik, ovaalse kujuga, suletud veekogu, millel puudub otsene ühendus mere või ookeaniga

13 / 16

JÕE LANGUS on

jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab jõe lähte ja suudme vaheline kõrgus meetrites

14 / 16

KOSK on

suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab astang, kust vesi vabalt alla kukub

15 / 16

JUGA on

suurema langusega jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab astang, kust vesi vabalt alla kukub jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

16 / 16

JÕESTIK on

maa-ala, kus jõestik saab oma vee peajõgi koos oma lisa- ja harujõgedega kokku jõelõik, kust joad langevad üksteise järel mitmelt astangult, otsekui treppi mööda

8. klass Geograafia