Ühegi troofilise taseme organismide arv ei saa piiramatult kasvada Populatsioonid on pika aja jooksul muutumatud Zooplanktoni arvukuse madalseis mõjutab kalamaimude ellujäämist Ökosüsteemis toimuva iseregulatsiooni puhul on süsteem stabiilne Kliima tingimused tingivad taimestiku ja loomastiku eripära Ökosüsteemi iseregulatsioon toimub kõigil troofilistel tasanditel Kiskjate arvukus sõltub saakloomade sigimisedukusest Ökosüsteemi iseregulatsiooni saab inimene juhtida Kiskjate arvukust ei mõjuta saakloomade arvukus Zooplankton reguleerib hüljeste arvukust Populatsioonide arvukuse pikemaajalist stabiilsust nimetatakse ökoloogiliseks tasakaaluks Samatüübiliste ökosüsteemide kogum on atmosfäär Ühe liigi populatsiooni arvukus muutub ajas perioodiliselt Kui populatsioonise arvukus väljub kindlatest piiridest, siis on ökosüsteem tasakaalus Biosfääri saab jaotada loodusvöönditeks Iga toiduahela lüli reguleerib talle eelneva lüli isendite arvukust Maa biosfäär tähendab kogu maakera elusolendeid Samatüübiliste ökosüsteemide kogum on biosfäär Biosfääri ulatus (kõrgusesse ja sügavusse) on kokku umbes 20 km Fütoplankton saab paljunemiseelise zooplanktoni kõrge hulga korral Tundra, taiga, rohtla, kõrb jne on bioomid Saakloomade populatsiooni madalseis viib alla ka kiskjate arvukuse