Saakloomade populatsiooni madalseis viib alla ka kiskjate arvukuse Kiskjate arvukus sõltub saakloomade sigimisedukusest Biosfääri saab jaotada loodusvöönditeks Kui populatsioonise arvukus väljub kindlatest piiridest, siis on ökosüsteem tasakaalus Ökosüsteemis toimuva iseregulatsiooni puhul on süsteem stabiilne Fütoplankton saab paljunemiseelise zooplanktoni kõrge hulga korral Kiskjate arvukust ei mõjuta saakloomade arvukus Maa biosfäär tähendab kogu maakera elusolendeid Samatüübiliste ökosüsteemide kogum on biosfäär Ühe liigi populatsiooni arvukus muutub ajas perioodiliselt Ühegi troofilise taseme organismide arv ei saa piiramatult kasvada Samatüübiliste ökosüsteemide kogum on atmosfäär Biosfääri ulatus (kõrgusesse ja sügavusse) on kokku umbes 20 km Ökosüsteemi iseregulatsioon toimub kõigil troofilistel tasanditel Iga toiduahela lüli reguleerib talle eelneva lüli isendite arvukust Zooplanktoni arvukuse madalseis mõjutab kalamaimude ellujäämist Zooplankton reguleerib hüljeste arvukust Populatsioonid on pika aja jooksul muutumatud Ökosüsteemi iseregulatsiooni saab inimene juhtida Kliima tingimused tingivad taimestiku ja loomastiku eripära Populatsioonide arvukuse pikemaajalist stabiilsust nimetatakse ökoloogiliseks tasakaaluks Tundra, taiga, rohtla, kõrb jne on bioomid