- Kõik klassid
- 1. klass
- 2. klass
- 3. klass
- 4. klass
- 5. klass
- 6. klass
- 7. klass
- 8. klass
- 9. klass
- Gümnaasium

- Kõik ained
- Ajalugu
- Bioloogia
- Eesti keel
- Füüsika
- Geograafia
- Inglise keel
- Inimeseõpetus
- Karjääriõpetus
- Keemia
- Kirjandus
- Kunstiajalugu
- Liiklusõpetus
- Loodusõpetus
- Lugemisrõõm
- Matemaatika
- Meediaõpetus
- Muusikaajalugu
- Muusikaõpetus
- Saksa keel
- Soome keel
- Ühiskonnaõpetus
- Usundiõpetus
- Vene keel

Logi sisse

Kopeeri link
Jaga Stuudiumis
Teata veast

Populatsioonilained. Kuidas on seotud omavahel populatsioonid, leia õiged väited.

Sinu tulemus on

Kuidas on seotud omavahel populatsioonid? Leia õiged väited, kasuta graafikut!

Saakloomade populatsiooni madalseis viib alla ka kiskjate arvukuse Populatsioonid on pika aja jooksul muutumatud Ühegi troofilise taseme organismide arv ei saa piiramatult kasvada Ühe liigi populatsiooni arvukus muutub ajas perioodiliselt Zooplanktoni arvukuse madalseis mõjutab kalamaimude ellujäämist Kliima tingimused tingivad taimestiku ja loomastiku eripära Ökosüsteemi iseregulatsioon toimub kõigil troofilistel tasanditel Kui populatsioonise arvukus väljub kindlatest piiridest, siis on ökosüsteem tasakaalus Fütoplankton saab paljunemiseelise zooplanktoni kõrge hulga korral Biosfääri ulatus (kõrgusesse ja sügavusse) on kokku umbes 20 km Biosfääri saab jaotada loodusvöönditeks Ökosüsteemis toimuva iseregulatsiooni puhul on süsteem stabiilne Samatüübiliste ökosüsteemide kogum on atmosfäär Iga toiduahela lüli reguleerib talle eelneva lüli isendite arvukust Kiskjate arvukus sõltub saakloomade sigimisedukusest Tundra, taiga, rohtla, kõrb jne on bioomid Ökosüsteemi iseregulatsiooni saab inimene juhtida Maa biosfäär tähendab kogu maakera elusolendeid Kiskjate arvukust ei mõjuta saakloomade arvukus Samatüübiliste ökosüsteemide kogum on biosfäär Populatsioonide arvukuse pikemaajalist stabiilsust nimetatakse ökoloogiliseks tasakaaluks Zooplankton reguleerib hüljeste arvukust

Kontrolli

NB! Iga vale vastus võtab punkti maha.

Marje Loide