Valgus ja värvid
Isaac Newton lasi valgel valgusel langeda klaasprismale ning avastas, et peale prisma läbimist muutub valgus värviliseks. Kui aga prismale suunata värvilise valguse vihk, siis muutub see peale prisma läbimist uuesti valgeks. Katsest tegi Newton järelduse, et valge valgus on liitvalgus see tähendab, et ta koosneb värvilistest valgustest.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Üksliikmed, hulkliikmed ja tehted nendega
Eesti keele grammatika kordamine 4. klassile
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Õpime tähti. Õ-täht
Kell ja kellaaeg
Aatomid ja molekulid
Ruutjuur, tehted ruutjuurtega
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Ruutvõrrand
Õpime tähti. I-täht
Eesti keele grammatika kordamine 6. klassile
Õpime tähti. M-täht
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
Häälikute pikkused
Valguse lõhustumisel spektriks on värvid alati kindlas järjekorras: (alates ülemisest) punane, oranž, kollane, roheline, helesinine, sinine (indigo) ja violetne.
Värvide järjekorda spektris aitab meeles pidada naljakas lause – Peetri Onu Käib Reedeti Harilikult Saunas Vihtlemas (võrdle värvide järjekorra esitähti ja lauses sisalduvate sõnade algustähti!).
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!