Mass ja tihedus
Sama ruumalaga kehad võivad olla vägagi erineva massiga ning vastupidi – ühesuguste massidega kehadel võib olla väga erinev ruumala.
Füüsikalist suurust, mis iseloomustab ühikulise ruumalaga (1 m3, 1 dm3, 1 cm3 jne) ainekoguse massi, nimetatakse tiheduseks.
Tihedust arvutatakse valemist:
kus ρ – keha tihedus, mõõdetakse kilogrammides-kuupmeetri kohta (1 kg/m3), m – keha mass, mõõdetakse kilogrammides (1 kg) ning V – keha ruumala, mõõdetakse kuupmeetrites (m3).
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
VAPPER TINASÕDUR. Muinasjutt kuulamiseks
Tundetarkus lastele. RÕÕM
Õpime tähti. T-täht
Kirjalik liitmine
Rahvakalender lastele: VOLBRIPÄEV
Kell ja kellaaeg
Tundetarkus lastele. KURBUS
Oksüdatsiooniaste
Geomeetria
Protsendid põhikooli matemaatikas
Põhiseadus selgeks! Kordamine põhikooli ühiskonnaõpetuse lõpueksamiks
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Silbitamine algklassidele
Tundetarkus lastele. VIHA
Harjuta eesti keelt A2-B1
Liitmine 20 piires
Tiheduse ühikuna võib kasutada ka mistahes teisi massi- (1 g, 1 t, 1 ts jne) ja ruumalaühikute (1 cm3, 1 dm3, 1 mm3 jne) jagatisi: 1 g/cm3, 1 kg/dm3, 1 t/m3 jne. Ühikute vastastikusel teisendamisel tuleb teisendada vastavalt massiühikud ja ruumalaühikud ning need seejärel teineteisega jagada.
Näited:
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!
