NOODIKIRI
Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.
Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.
Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.
Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpime tähti. Ö-täht
Kell ja kellaaeg
Minni Aia-Utsal. Tõhusad enesekohased ja sotsiaalsed oskused
MEISTERDA! Papist kevadlill
Harjuta eesti keelt A2-B1
Harjuta eesti keelt A2-B1. Kuulamine
Õpime tähti. Ä-täht.
Õpime tähti. G-täht
Растворы
Peastarvutamine I kooliastmele
VAHVA RÄTSEP. Muinasjutt kuulamiseks
I ja J-i õigekiri
Õpime tähti. D-täht
Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.
Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):
- näide nr.1 – joonel (1.joonel)
- näide nr.2 – vahes (2.vahes)
- näide nr.3 – alumise e 1. joone all
- näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!