NOODIKIRI
Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.
Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.
Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.
Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Liitmine 10 piires
Kirjalik lahutamine
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Väike protsendiamps
Harjuta eesti keelt A2-B1. Lugemine
Aigar Vaigu ja Andres Juur. Õpioskuste omandamine ning reaal- ja loodusained
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Grammatika
Õpime tähti. Ü-täht
Õpime tähti. F-täht
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Õpime tähti. Ä-täht.
INETU PARDIPOEG. Muinasjutt kuulamiseks
Tähestik, tähestikuline järjekord, häälikute jagunemine
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
I ja J-i õigekiri
Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.
Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):
- näide nr.1 – joonel (1.joonel)
- näide nr.2 – vahes (2.vahes)
- näide nr.3 – alumise e 1. joone all
- näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!