NOODIKIRI
Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.
Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.
Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.
Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
xy-koordinaatsüsteem
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
Harjuta eesti keelt A2-B1. Mängi ja nuputa
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: algustäheortograafia
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Lahused
Õpime tähti. K-täht
Häälikute pikkused
Silbitamine algklassidele
Funktsioonide graafikud
Oksüdatsiooniaste
MEISTERDA! Looma näoga kaart jõuludeks
NUPUTAME KOOS! Munadepühad
Kirjalik lahutamine
Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.
Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):
- näide nr.1 – joonel (1.joonel)
- näide nr.2 – vahes (2.vahes)
- näide nr.3 – alumise e 1. joone all
- näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!