NOODIKIRI

Muusika üleskirjutamiseks kasutatakse muusikalist märgisüsteemi, mida nimetatakse noodikirjaks.

Noodikirja põhielemendid on noodijoonestik, noodivõtmed ja noodid.

Nootide ülesmärkimiseks e noteerimiseks kasutatakse noodijoonestikku.

Esimene noodijoon tuli kasutusele X sajandil. See oli punane ja määras kindlaks FA- noodi.
XI sajandil jõuti nelja noodijooneni, mis olid värvilised.

Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:

Tänapäeval kasutusel olev noodijoonestik võeti kasutusele XIV sajandil. See koosneb viiest joonest ja nende vahel olevast neljast joonevahest. Nii jooni kui vahesid loendatakse alt üles.

Noodijooned_vahed_l6ige

 

Asukohast sõltuvalt võivad noodid asetseda joonestikul vastavalt (vt allolevat noodinäidet):

  • näide nr.1 – joonel (1.joonel)
  • näide nr.2 – vahes (2.vahes)
  • näide nr.3 – alumise e 1. joone all
  • näide nr.4 – ülemise e 5. joone kohal

n1_noodid_joonestikul_l6ige

See artikkel on retsenseerimata.
Märkasid viga? Anna sellest teada ja teeme TaskuTarga koos paremaks!

Õpikud

00:00