8. klassAjalugu

Ajaloo õpik 8. klassile. Uusaeg. I osa

Ususõjad Prantsusmaal

Prantsusmaad vaevasid 16. sajandi teisel poolel verised ususõjad. Prantsusmaa kuningad ning suurem osa elanikke olid katoliiklased, kuid riigi lõunaosas elas palju kalviniste, keda nimetati hugenottideks. 1572. aastal abiellus kuningas Charles IX õde hugenotist Navarra kuningaga. Kuna riigi mõjuvõimsamad hugenotid reisisid pulmadeks katoliiklikku Pariisi, siis otsustasid mõned katoliiklased neid kohe pärast pulmi rünnata. Tähtsamate hugenottide mõrvad muutusid massilisteks tapatalguteks, kus valimatult aeti taga kõiki hugenotte. Kuigi katoliiklasest printsessi ja hugenotist kuninga pulmad oleks pidanud olema lepitav sündmus, sai sellest hoopis kohutav veretöö. Kuna tapatalgud said alguse pärtliööl, siis tuntakse seda pärtliöö veretööna.

Maalil on kujutatud linnatänavatel toimuvat võitlust, võitlejad on nii ratsa kui ka jala. Linnaplatsil on näha ka võllapuud.
Pärtliöö veresaun Pariisis 24. augustil 1572 (F. Dubois, 16. sajandi lõpp)

Kui kuningas Henri III 1589. aastal mõrvati, siis oli riigi majanduslik seisukord kehv, teed ja sillad halvas olukorras ning Pariisi garnisoni aitas mehitada katoliikliku Hispaania sõjavägi. Kuna Henri III-l ei olnud lapsi, päris trooni tema kauge isapoolne sugulane Bourboni dünastiast Navarra kuningas Henri, kelle pulmadest oli saanud alguse Pärtliöö veretöö. Henri IV (1589–1610) kuningaks saamine tekitas katoliiklaste hulgas niivõrd suure vastuseisu, et Pariisis peeti lahinguid, takistamaks tema troonile asumist. Kuningaks saamise nimel pöördus Henri katoliku usku.

Kuningana õnnestus Henri IV-l riigi majanduslikku olukorda parandada, ta lasi ehitada teid ja sildu ning võttis vastu seadusi, mis kaitsesid talupoegi laostumast. Tema valitsusaega iseloomustab tema kuulus lause, et mitte ükski talupoeg ei peaks olema nii vaene, et ei saaks igal pühapäeval endale söögiks kana lubada. 1598. aastal kirjutas ta alla Nantes’i ediktile, millega lubati hugenottidele usuvabadus ja märkimisväärne poliitiline sõltumatus. See aitas lõpetada riiki laastanud ususõjad. Kuna Henri IV oli usku vahetanud, pidasid paljud katoliiklased teda siiski sobimatuks kuningaks ja paljud protestandid reeturiks. 1610. aastal tungis noaga relvastatud fanaatik Pariisi tänaval tema tõlda ja tappis kuninga. Henri IV valitsusaeg on jätnud hilisematele põlvkondadele aga niivõrd sügava jälje, et Prantsusmaa ajaloos tuntakse teda nimetuse all hea kuningas (pr le bon roi).

  • Miks on Henri IV tuntud kui hea kuningas?
  • Milles seisnes Nantes`i edikti tähtsus?

Mõisted

  • Hugenotid – prantsuse kalvinistid
  • Bourbonid – suguvõsa, mille esindajad olid Prantsusmaa troonil aastatel 1589–1792 ja 1814–1830
results loading