10. klass, 11. klass, 12. klassAjalugu

Eesti ajalugu gümnaasiumile. II osa

Rootsist saab suurriik

  • Mis oli keskaegse riikluse peamine tunnus?
  • Millal läks Põhja-Eesti Rootsi võimu alla?

Rootsi ei olnud rahvaarvult suur (16. sajandi algul koos Soomega veidi üle miljoni elaniku), kuid Gustav II Adolfi valitsusajal (1611–1632) teostatud reformid tegid Rootsist oma aja kohta tõhusa ja hästitoimiva riigi. Üleeuroopalise tähtsusega oli tema sekkumine 1630. aastal Kolmekümneaastasesse sõtta.

Gustav II Adolf hobusel.
Noor kuningas osutus ka heaks väejuhiks. Gustav II Adolf Breitenfeldi lahingus (17. saj).

See peamiselt Saksamaa pinnal toimunud sõda protestantlike ja katoliiklike jõudude vahel oli kestnud juba üle kümne aasta. Rootslaste sissetung andis katoliiklikule leerile tugeva hoobi. Tõsi, Gustav II Adolf langes ise peagi (1632) ja rootslased said 1634. aastal Nördlingeni all hävitavalt lüüa, kuid Rootsi armee koos oma prantslastest liitlastega pere-mehetses Saksamaal veel pikalt. Seda mäletas rahvapärimus veel kaua.

Stockholmis asuva Vasa muuseumi põhieksponaadiks on 1628. aastal oma esimesel merereisil uppunud lahingulaev Vasa.

Kolmekümneaastase sõja üks olulisi tagajärgi Euroopa ajaloole oli, et Saksamaa jäi veel mitmesajaks aastaks killustunuks. Prantsusmaa ja Rootsi sammusid aga vastu õitsengule, mis Prantsusmaa jaoks tähendas koguni maailmavõimu staatust, Rootsi puhul siiski vaid PõhjaEuroopa suurriigi positsiooni. Siiski astus seni Euroopa kaugel ääremaal asunud Rootsi kuningriik eurooplaste teadvusse, omandades tõsiseltvõetava ja eesrindliku riigi maine, mis on säilinud tänini.

LISALUGEMISEKS

Marcus Junkelmann. Gustav Adolf (1594-1632). Rootsi tõus maailmariigiks. Kunst, 1997.

Samuti jätkus riigi laienemine. 1658. aastal sai Rootsi endale Skandinaavia poolsaare lõunatipus asuva, seni Taanile kuulunud Skåne maakonna, mis tähendas, et Taani väinad ei olnud enam taanlaste ainuvalduses. Ka oli Rootsil mitmeid valdusi Saksamaal, näiteks kuulus osa Pommerist Rootsi riigi koosseisu kuni 1815. aastani, Wismari linn aga aastani 1803. Mälestusena pikaajalisest viibimisest sama monarhia valitsuse all leidub Tallinnas ka Wismari tänav.

Kaardil on kujutatud Rootsi valdused järgnevateks aastateks: 1560, 1611, 1654 ja 1660. Samuti on toodud välja administratiivüksuste nimed.
Rootsi riigi territooriumi laienemine kuni 1658. aastani.
results loading