3. Varjatud vesi ja vee jalajälg
Kas tead, et ühe kilo veiseliha saamiseks peab loom sööma 6,5 kg teravilja, 36 kg heina ja rohtu ning jooma 155 liitrit vett? Kokku kulub ühe kilo veiseliha tootmiseks ja tarbijani jõudmiseks ligi 16 000 liitrit vett. See on veiseliha vee jalajälg!
Me kasutame vett joogiks, toiduvalmistamiseks, enda ja pesu pesemiseks ning taimede kastmiseks. See on meie igapäevase veetarbimise otsene ja nähtav osa. Lisaks otsesele vee kasutamisele tarbime ka kaudset ehk varjatud vett, mida nimetatakse virtuaalseks veeks. Varjatud vesi on seotud toidu, riiete, kütuste, paberi ja kõigi teiste asjade tootmisega. Asjade valmistamiseks vajalikud ained ja materjalid saadakse sageli taimedest ja loomadest, kes ei ela ega kasva ilma veeta. Tootmisel kulub suur hulk vett materjalide ja masinate puhastamiseks või toodete ja seadmete jahutamiseks. Isegi valmistoodete pakkimiseks ja transportimiseks kulub palju vett. Seega erinevaid tooteid kasutades tarbime alati ka varjatud kujul vett.
1. Otsusta teksti põhjal, kas varjatud vesi saadakse Maa magevee või merevee varudest.
Tuleta meelde, kui suure osa moodustab see kogu Maa veevarudest.
2. Tutvu järgmiste allikate abil vee varjatud kogustega meie toidus ja tarbekaupades.
- VEETEEMALINE ÕPIMAPP
Joonis lk 46 üleval (A. Ader, U. Tartes, 2014. Keskkonnaamet)
2. TUNNE OMA ELUSTIILI nr 2
Vesi kui globaalne väärtus, lk 17 (BAOBAB, 2014, DVV International)
Katrin Jõgisaar, Bioneer.ee, 22. märts 2012
3. Täienda enda veekasutuse skeemil neid näiteid, kus on varjatud vett. Märgi iga nimetuse
juurde varjatud vee sisaldus: „+“ (väike), „++“ (väga suur).
4. Loe teksti „Magevesi on tähtis loodusvara“ ja arutle kaaslasega esile toodud mõistete ja väljendite tähenduste üle.
Magevesi on tähtis loodusvara
Inimese elu põhineb maailma loodusvarade kasutamisel. Loodusvarade seisundit ja hulka hinnatakse pidevalt ning jälgitakse nende kasutamist. Puhas magevesi on Maal väga oluline loodusvara. Iga riigi, inimese või toote otsest ja kaudset veekasutust väljendatakse vee jalajäljena. Vee jalajälg on kokkuleppeline mõõdik, mille abil jälgitakse ja mõõdetakse kasutatud vee hulka. Vajadusel muudetakse tarbimist, et veevarude kasutamine oleks jätkusuutlik ehk kestlik. Eestis pole magevee hulga ja kvaliteediga suuri probleeme, sest meie riigi põhjaveevarud on head ja elanikkond pole suur. Me elame planeedi sellises piirkonnas, kus on looduslikult piisavalt sademeid ja muld parajalt niiske. Seetõttu kulub Eesti põllumajanduses vett palju vähem, võrreldes paljude kuivade aladega maailmas, kus tuleb saagi saamiseks põlde niisutada.
5. Koosta teksti põhjal kolm miks-küsimust. Küsi vastuseid pinginaabrilt.
7. Koosta uurimistöö veekasutuse kohta koolis või kodus. Kasuta õpitud teadmisi ja püstita uurimistöö eesmärk koos uurimisküsimustega lähtuvalt oma huvist. Tegevuse planeerimisel ja elluviimisel toetu I osa materjalidele.
Koosta uurimistöö jaoks kava ja planeeri aega tegemiseks. Määrake töö tähtaeg koos õpetajaga.
Teemade näited
- Minu pere kodune veetarbimine
(milleks ja kui palju kasutame, kui palju maksab, keskmised näitajad nädalapäevade kaupa jne) - Minu pere vee teekond
(kust vesi tuleb, milleks kasutame, kuhu läheb kasutatud vesi) - Minu pere kasutatud vee kulu ja hind
(milleks kasutame, vee kulu nädalapäevade kaupa veemõõtja näitude põhjal, kas veekasutust oleks vaja vähendada, kuidas kasutust vähendada jne) - Veetarbimise võrdlus koolis ja kodus
(kasutamise eesmärk, kasutajate hulk, võimalusel veemõõtjate näitajate võrdlus jne) - Vesi minu hommikusöögis
(minu nädalane otsene ja varjatud veetarbimine hommikusöögil)
8. Märgi õpitud mõisted kõnelevatesse ruutudesse.
Kõige olulisem peatükkides „Joogivesi“ ja „Varjatud vesi ja vee jalajälg“:
