10. klass, 11. klass, 12. klassÜhiskonnaõpetus

Ühiskonnaõpetuse õpik gümnaasiumile. I osa

Ühiskonna sotsiaalne ja demograafiline koostis

Kõige parema pildi sellest, kui pluralistlik ja mitmekesine on ühiskond, saame, kui vaatame ühiskonna sotsiaalset ja demograafilist koostist. Küllap oled ühiskonnageograafia tundides juba õppinud, et ühiskond koosneb väga erinevatest sotsiaalsetest ja demograafilistest rühmadest: mehed ja naised, erinevatesse vanuserühmadesse kuuluvad inimesed, linnade ja maapiirkondade elanikud, erinevad ametirühmad (nt töölised, spetsialistid jt), erineva jõukusastmega inimesed jne. Ühiskonnaõpetuses on oluline mõista, et tulenevalt sotsiaalsetest ja demograafilistest tunnustest on inimestel ja erinevatel ühiskonnarühmadel oma sotsiaaldemograafiline profiil või taust. Sotsiaaldemograafiline profiil on kogum sotsiaalseid ja demograafilisi tunnuseid, mis iseloomustab konkreetset inimest või inimrühma. Kõige tähtsamad sotsiaaldemograafilised ühiskonnateaduslikes analüüsides kasutatavad tunnused võib jaotada järgnevalt.

Uurige Eesti rahvastiku demograafiliste andmete kohta Statistikaameti kodulehelt (www.stat.ee).

Demograafilised tunnused: sugu; vanus; rahvus; perekonnaseis; elukoht (nt maa, linn)
Sotsiaalsed tunnused: haridustase (alg-, kesk- või kõrgharidus); ametirühm (nt oskustööline, tööline, ametnik, spetsialist, juht jne); klass (alam-, kesk- või kõrgklass); hõivestaatus (töötu, pensionäär, õpilane, töötav inimene)
Eesti rahvastiku sooline jaotus, 2018.
Eesti Statistikaamet

Demograafilised tunnused on enamasti seotud inimeste loomuliku bioloogilise käitumisega – inimesed sünnivad kas meeste või naistena, vananevad, abielluvad – või siis nende elukohavaliku või rahvusliku kuuluvusega. Sotsiaalsed tunnused aga määravad inimese positsiooni ühiskonnas – kui lugupeetud, haritud või varanduslikult kindlustatud ta on.

Ühiskonnaõpetuses on tähtis mõista, et erineva sotsiaalse ja demograafilise taustaga inimestel on erinevad huvid, vajadused, arusaamad ja arvamused ühiskonnaelu kohta. Näiteks teie kuulute õpilaste hulka, mistõttu teie maailmapilt, vajadused, huvid ja tõekspidamised on ilmselt oluliselt erinevad vanavanemate omadest. Ühiskonnateaduslike uuringutega on võimalik kindlaks teha, mida erinevatesse ühiskonnarühmadesse kuuluvad liikmed keskmiselt mingist küsimusest arvavad.

Aruteluks

Umbes 30-aastane keskklassi kuuluv kõrgharidusega ettevõtja Tallinnast, rahvuselt eestlane, meesUmbes 65-aastane pensionär väikelinnast, keskharidus, rahvuselt eestlane, naine
Peamine igapäevaeluline vajadusVõimalikult kasumlikult ettevõtlust edendadaPüüda pensioniga hakkama saada
Kuidas peaks riigis olema korraldatud maksudega seonduv?Maksud olgu madalad ja ettevõtjatele soodsadMaksud võiksid olla kõrged (eriti rikastel), seeläbi saaks riik tõsta pensione
Kellele peaks riik pakkuma rohkem toetusi, abirahasid, pensione?Võimalikult vähestele, sest igaüks peaks ise suutma endaga toime tulla ja olema ise ettevõtlikVõimalikult paljudele ja eriti pensionäridele, et nad saaksid edukalt endaga toime tulla
VäärtusedPigem liberaalsed – ühiskond ei peaks inimeste eluvalikuid liialt piirama ning igaühel peaks olema võimalus valida oma elustiili ja elada nii nagu ta soovibPigem konservatiivsed – ühiskonnas peaks valitsema kord ning liigne vabadus on kahjulik, kuna ohustab ühiskonna ühtsust ja õõnestab neid väärtusi, millel meie ühiskond ja rahvusriiklus praegu põhinevad
Millist erakonda toetab?Tõenäoliselt paremerakondi (nt Reformierakonda)Tõenäoliselt Keskerakonda või EKREt
Milliseid ajalehti põhiliselt loeb?Äripäev, PostimeesMaaleht, Õhtuleht
Näited erinevate sotsiaalse ja demograafilise taustaga inimeste võimalikest vaadetest ühiskonnaelule.
ARUTELU:

Kas Eesti ühiskonna jaoks oleks tervikuna pigem positiivne või negatiivne, kui tuleks võimule valitsus, mis seisab ainult noorte ja ettevõtlike huvide eest?

Kuna ühiskond on väga mitmekesine, peavad võimulolijad (poliitikud) leidma viise, kuidas huvisid tasakaalustada ja lepitada nii, et ühiskonnas ei tekiks ületamatuid konflikte. Seega on mõeldamatu, et valitsus ajab poliitikat, mis on kasulik näiteks vaid pensionäridele ega arvesta ettevõtjate huvidega, või siis vastupidi. Pigem peavad poliitikud leidma kesktee, kus mõlemad rühmad oleksid enam-vähem rahul.

Küsimused ja ülesanded

KÜSIMUSED JA ÜLESANDED
  1. Kuidas on võimalik teada saada erinevate sotsiaalsete ja demograafiliste rühmade arvamusi ja vajadusi?
  2. Kas teie hinnangul praegune valitsus arvestab piisavalt erinevate ühiskonnarühmade huve? Kelle huve arvestatakse teie meelest kõige rohkem, kelle huve eiratakse?

Mõisted

  • demograaflised tunnused – inimese bioloogilise käitumisega (nt sugu, vanus), elukohavaliku või rahvusliku kuuluvusega seotud tunnused
  • sotsiaalsed tunnused – inimese ühiskondlikku positsiooni määratlevad tunnused (nt haridustase, ametirühm)
  • sotsiaal-demograafiline profiil – demograafiliste ja sotsiaalsete tunnuste kogum, mis iseloomustab konkreetset inimest või inimrühma
results loading