4. klass, 5. klass, 6. klassUsundiõpetus

Usundiõpetuse õpik II kooliastmele “Kohtumised. Väärtused ja valikud”

Kust me teame, mis on hea ja õige?

Sõprus ei ole ellujäämiseks möödapääsmatu.
Küll aga on see üks asjadest, mis annab ellujäämisele väärtuse.

C. S. Lewis

Kuidas me teame, mismoodi on õige käituda? Õige käitumise mõõdupuuks võivad olla riigis kehtivad seadused, kogukonnas kehtivad kirjutatud ja kirjutamata reeglid, usulised tõekspidamised, inimese südametunnistus ja eeskujud.

Reeglid ja seadused ühelt poolt kaitsevad meid ja teisalt piiravad. Need korrastavad inimestevahelist suhtlemist ning muudavad elu turvalisemaks.

Reeglid juhivad käitumist peredes, sõpruskondades, koolides, organisatsioonides ja kogukondades. Igas peres kehtivad omad reeglid. Näiteks on omavahel kokku lepitud, kui kaua tohib väljas olla või kuidas tehakse majapidamistöid. Reeglid luuakse vajaduse järgi, need on paindlikud ja neid saab kergesti muuta. Nõnda võib laste kasvades muutuda kokkulepe, mis kellaks peab sõbra juurest või peolt koju tulema.

Seadused toimivad riiklikul tasandil, nende vastuvõtmist arutab, hääletab ja kinnitab parlament ehk riigikogu. Seadused sõnastatakse võimalikult täpselt, et kõik inimesed saaksid neist ühtemoodi aru. Seaduse vastuvõtmisele eelneb palju tööd. See algab eelnõust, mida töötatakse läbi, arendatakse ja hääletatakse enne jõustumist. Eesti riigis kehtivad erinevad seadused, kõige olulisem on Eesti Vabariigi põhiseadus, mis võeti vastu 28. juunil 1992.

Seaduse rikkumise eest peab raskematel juhtudel vastust kandma kohtu ees. Kohus võib karistada süüalust näiteks trahviga.

Kohtuhoone.
Kohtud töötavad inimeste ja nende õiguste kaitse ning õigusriigi toimimise heaks. Riigikohus on Eestis kõige kõrgem kohus.
Veekeskuse kasutamise reeglite kuvatõmmis.

Kirjutatud või kirjutamata reeglite või kokkulepete rikkumise eest määrab karistuse lapsevanem või keegi teine, kellega on midagi omavahel kokku lepitud. Näiteks
mängureegli(te) rikkumise eest võib karistuseks olla mängukorra vahelejätmine.

Igal inimesel on arusaam sellest, mis on õige
ja mis vale, mis on hea ja mis halb. Kui keegi
tunneb, et on teinud midagi valesti (valetanud, astunud mõnest keelust üle, solvanud kedagi), öeldakse, et sellise inimese südametunnistus hakkab vaevama. Südametunnistus on nagu sisemine kompass, mis näitab õiget ja head käitumissuunda. Lubatud, hea ja õige ning keelatud, vale või paha on paika pandud ka eri religioonides. Teinekord võib olla nii, et see, mis ühes religioonis on lubatud, on teises keelatud.

Selles õpikus tutvume eri maailmareligioonide kõrval inimestega, kelle elu on mõjutanud paljude teiste omi. Mõni neist inimestest pole seotud ühegi religiooniga, teisi on suunanud ja mõjutanud suurte maailmareligioonide elutunnetus, pühaks peetav pärimus ja ilmutused ning aegade jooksul talletatud arusaamad. Religioonid vormivad oma lugude kaudu inimeste ideaale ja tõekspidamisi.

Vaatleme lähemalt viit suuremat religiooni ja seitset voorust. Vooruse mõiste on väga vana, seda kasutati juba mitu tuhat aastat tagasi. See tähendas parimat olemise viisi ehk mingi asja loomutäiust. Usuti, et igaühel on oma voorus. Vooruslik võis olla inimene või mõni tema omadus, näiteks ausus. Vooruslik võis olla riik, kuid ka mõni ese. Näiteks noa voorus on teravus, sest selle loomupärane ülesanne on lõigata; tule voorus on aga kuumus.

Keskaegne maal, millel on 7 naist, 7 meest.
Keskaegses kunstis on sagedaseks motiiviks neli kardinaalvoorust ja kolm teoloogilist voorust. Francesco Pesellino maalil, mis valmis sajandil Itaalias, näeme vasakult paremale tarkust, õiglust, usku, armastust, lootust, vaprust ja mõõdukust.

Mis võiks olla inimese voorus? Eri religioonid ja erinev arusaamine elust annavad siin erinevaid vastuseid. Vanas Kreekas 4. sajandil eKr peeti niisugusteks voorusteks tarkust, mõõdukust, vaprust ja õiglust. Neid nimetati kardinaalvoorusteks, millest sõltuvad ja millele toetuvad kõik muud head loomuomadused. Usuti, et just nendel loomuomadustel, mida saab igaüks endas arendada, püsib hea inimestevaheline suhtlus. Hiljem lisati kristluse mõjul neile neljale veel kolm teoloogilist voorust: usk, lootus ja armastus. Neid peeti ideaalideks, mille poole tasub inimesel kogu oma elu jooksul püüelda.

Meie õpikus on nende vooruste kandjaks kolm inimest, kelle elu ja valikuid on need voorused suunanud. Nende elulugude abil saad sinagi arutleda ja mõelda, milliseid isikuomadusi ja voorusi sina oma elus arendada tahaksid. Kas mõnda seitsmest voorusest või hoopis midagi muud?

Arutlemiseks

  • Kas nõustud väitega „Seadus on kaalukam kui reegel“? Põhjenda. Püüa leida põhjendusi ka vastupidisele seisukohale.
  • Seadused ja reeglid põhinevad väärtustel. Loe läbi Eesti Vabariigi põhiseaduse sissejuhatus. Millistele väärtustele see tugineb?

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade…
https://www.riigiteataja.ee/akt/115052015002

  • Täida vihikusse tabel õpiku teksti ja oma arusaama põhjal. Seejärel võrdle vastuseid klassikaaslaste omadega.
ReegelSeadusSüdametunnistus
Kes kehtestab?
Kuidas võetakse vastu?
Mis on sellele iseloomulik?
Millised on karistused rikkumise eest?
Kes kontrollib?

Tegevusülesanne

RÜHMATÖÖ

Tehke kollaaž „Südametunnistus“. Valige pildid või joonistage ise, millega saaks võrrelda
südametunnistust (hoiatussignaal, politsei, sisemine antenn, peegel, vaikne hääl jne). Kuidas südametunnistust leitakse või kaotatakse? Mida see takistab ja mida võimaldab? Kirjutage iga pildi juurde lühike selgitus, mida see südametunnistusest räägib. Tutvustage kollaaže üksteisele.

Mõisted

  • eelnõu – tekst, mis esitatakse riigiorganile või rahvale aruteluks; seaduse eelnõu on uue seaduse mustand
  • ideaal – mõeldavatest võimalustest parim, täiuslik, millegi täiuslikkuse kehastus
  • parlament – inimesed, kes on rahva valitud, et võtta riigis vastu uusi seadusi; Eestis on selleks riigikogu
  • religioon ehk usund – jumalikuks või pühaks peetavate jõududega seotud uskumuste, müütide, eluviiside, normide ja tavade süsteem
  • südametunnistus – inimese enda sisemine tunne ehk teadlikkus sellest, mis on õige ja mis vale

results loading