Pööriselektriväli. Elektromotoorjõud
Elektrivälja jõujooned on mõttelised jooned, mille igas punktis on elektrivälja tugevus suunatud pikki selle joone puutujat. Laengute poolt tekitatava välja jõujooned algavad positiivsel laengul ning lõppevad negatiivsel. Elektromagnetilise induktsiooni elektriväli erineb laengute poolt tekitatud elektriväljast selle poolest, et tema jõujooned on kinnised kõverad – sellist välja nimetatakse pööriselektriväljaks
Kuna indutseeritud elektrivälja jõujoontel pole algust ega lõppu see tähendab pole eelistatud punkte, ei saa me kõnelda pööriselektrivälja potentsiaalide vahest (pingest), vaid rääkida tuleks hoopis elektromotoorjõust.
Kui pinge iseloomustab tööd, mida teevad laengu ümberpaigutamiseks elektrivälja kulonilised jõud, siis elektromotoorjõud on suurus, mis iseloomustab mitteelektriliste ehk kõrvaljõudude jõudude poolt laengu ümber paigutamisel tehtavat tööd.
Sulle võivad huvi pakkuda need õppematerjalid:
Haridustreff 2023 loengud
Kirjalik lahutamine
Häälikute pikkused
Eesti keele grammatika kordamine 5. klassile
Õpi eesti keelt teise keelena B2. Kuulamine
Urme Raadik ja Sille Jõgeva. Omavahelised suhted
Õpi eesti keelt teise keelena B2
Знакомство с химией
Ioonid
Harjuta eesti keelt A2-B1
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: numbrite kirjutamine
Reesi Kuslap ja Kristiine Kurema. Kuidas õhinaga õpetada ehk mismoodi innustada õpilasi õppima?
Kirjalik liitmine
Tasandilised kujundid
Eesti keele grammatika gümnaasiumile: kokku- ja lahkukirjutamine
Harjutusülesandeid matemaatika riigieksamiks
kus ε – elektromotoorjõud, Akj – kõrvaljõudude poolt tehtav töö ning q – ümber paigutatud laengu suurus.
Elektromotoorjõudu mõõdetakse pingega samades ühikutes – voltides (1V)