Rahvastiku struktuur

Rahvastiku vanuseline koosseis.

Keskmine eluiga on pikenenud, antiikajal oli see 25, keskajal 30 ja praegu 70 aastat. Keskmine elu iga läbi aja:

2012.a elasid inimesed 30 riigis keskmiselt üle 80 aasta vanaks. Keskmine eluiga maalimas:

Nüüdseks on meditsiinisaavutustel ka negatiivne külg, rahvastiku vananemine. Pensionikulude suurenemine mõjutab paljude riikide elatustaset, see langeb. 2015.a. ületavad üle 64 aasta vanused inimesed alla 5-aastaste arvu. 2050.a. moodustavad üle 64-aastased 16% maakera rahvastikust (ka Indias ja Brasiilias). Rahvastiku vananemine:

Eakad inimesed hakkavad mõjutama eluasemete nõudeid, tervishoidu, makse ja valimisi.

Rahvastiku sooline koosseis.

Keskajal oli meeste eluiga naiste omast pikem (sünnitusel suremine). Praeguseks on naiste eluiga meeste omast ligi neli aastat pikem. Sooline suhe, kui maailm oleks 100 inimesega küla:

Üldjuhul sünnib 100 tütarlapse kohta 107 poisslast. Poistel on suurem suremus riskikäitumise tõttu. Hiina perepoliitika eelistab poegi, seetõttu on seal sooline suhe 46,2:53,8. Rahvastiku püramiidid aitavad selgitada soolises ja vanuselises struktuuris toimunud muutusi graafiliselt kahevärviliste tulpdiagrammidena.

Pensionisüsteemid on Euroopas riigiti erinevad, eesmärgiks on tagada vanemaealistele piisav elatustase selleks, et pensionärid saaksid osaleda avalikus ja sotsiaalses, kultuurielus. Eakate ülalpidamiseks on vaja teatud arvu töövõimelisi maksumaksjaid. Tööealisi pensionäride kohta:

Näiteks 1950.a. oli 12 inimest ühe 64-aastase kohta, praegu on 9 inimest, kuid 2050.a. ainult neli tööjõulist inimest. Riigid hakkavad soosima hilisemat pensionile jäämist, nt Austrias on pensioniiga alates 65. a. ja hilisema pensionile jäämise korral (68 a) suureneb pension 10%.