6. klassAjalugu

Ajaloo õpik 6. klassile. Kiviajast vanaajani. I osa

1. Mis on ajalugu?

Möödunud aastal õppisid, et ajalooteadus uurib inimkonna minevikku. Samuti pole Sulle uudis, et minevikusündmusi uurivaid inimesi nimetatakse ajaloolasteks. Käesolevast peatükist saad teada, kas ajalool on algus ja kui kaugest minevikust me rääkida oskame ning kust need teadmised pärinevad.

Maakera, mille kõrval on kell.
Oletame, et Maa ajalugu on 24 tundi pikk. Inimkonna ajalugu moodustab sellest ainult 1 minuti, dinosauruste ajalugu 1 tunni.

Planeet Maa ajalugu hõlmab 4600 miljonit aastat. 230 miljonit aastat tagasi algas Maal dinosauruste ajastu, mis vältas pikka aega – 165 miljonit aastat.

Ajaloo algust otsimas

Inimkonna ajalugu jaotatakse esiajaks ja ajalooliseks ajaks.

Esiaeg algas 2,5 miljoni aasta eest. Umbes sel ajal hakkas arenema esimesest ja pigem ahvisarnasest inimese eellasest tänapäeva inimene. Selle aja jooksul kujunesid ka mitmed oskused ja teadmised, mis aitasid hiljem kirja välja mõelda.

Ajalooline aeg algas siis, kui mõeldi välja esimesed kirjasüsteemid. Kirja mõtlesid välja inimesed, kes elasid 5000 aastat tagasi Aasias Tigrise ja Eufrati kallastel ning Aafrika põhjaosas Niiluse jõe orus. Säilinud dokumente ja muid tekste lugedes oleme tollal elanud inimeste ja kujunenud riikide kohta nii mõndagi teada saanud.

Ent ajalooline aeg ei alanud kõigil rahvastel ühel ja samal ajal. Näiteks eestlaste ajaloolise aja algust seostatakse Henriku Liivimaa kroonika kirjutamise ja valmimisega 800 aastat tagasi. Selles kroonikas kirjeldab saksa munk Henrik, kuidas ristisõdijad alistasid ja ristisid tänapäeva Eesti alal elanud hõimud. Henriku kroonika on esimene pikem ja põhjalikum kirjalik tekst, mis on muinaseestlaste kohta kirja pandud. Kroonika valmis 13. sajandil ja on kirjutatud ladina keeles.

Kuidas nimetatakse kahte suurt inimkonna ajaloo perioodi?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Nimeta kultuurisaavutus, mille kasutuselevõtt tähistab esiajaloo lõppu ja ajaloolise aja algust.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Mille poolest erineb aja lugu muinasjutust? Põhjenda oma arvamust.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Kuidas teame, mis ammustel aegadel on juhtunud?

Üks esmapilgul lihtne võimalus on lugeda kõike, mis kunagi kirja pandud – raamatuid, kirju, ajalehti, ajakirju, kroonikaid, arveraamatuid ja isegi koolivihikuid. Ajaloolase jaoks on need kirjalikud ajalooallikad. Kirjalikke ajalooallikaid säilitatakse näiteks raamatukogudes, arhiivides ja muuseumites.

Inimene õppis kirjutama 5000 aastat tagasi. Tundub, et see oli väga ammu, kuid võrreldes miljoneid aastaid väldanud esiajalooga on 5000 aastat siiski lühike aeg. Seega on ka kirjalikud ajalooallikad olemas üsna lühikese ajavahemiku kohta. Lisaks on paljude vanade tekstide sisu tänini saladus, sest keeled, mida nende tekstide autorid kõnelesid, on unustatud.

Ent leidub ka ajalooallikaid, mis ei ole kirja pandud, näiteks töö- või tarberiist, relv, ehe või münt – neid nimetatakse esemelisteks ajalooallikateks.

Pildil on erinevad asjad. Vasakul on Egiptusest pärit kivisse raiutud reljeef. Paremal pool üks odaots, kirvepea, pakk kirjadega ja kauss.

Nimeta, mis liiki ajalooallikad on pildil. Selgita lühidalt, mis teavet need allikad ajaloo kohta anda võiksid.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Minevikus elanud inimeste valmistatud esemed (tööriistad, relvad, ehted) ja rajatud asulakohad või kalmistud on muistsed. Muistiseid uurivad peamiselt arheoloogid ehk muinasteadlased. Meie teadmised esiajaloost põhinevadki sellel, mida arheoloogid on maapõuest, maapinnalt või vee alt leidnud.

Teinekord kaevab arheoloog maa seest välja mõne hoone jäänused ja leiab näiteks selle seintelt tekste. Mõnikord saab ta vana kalmistu või küla asukoha teada hoopis rahvalauludest või rahvamälestustest. Seepärast teevad arheoloogid koostööd ka teiste erialade teadlastega.

Teadlased, kellega arheoloogid koostööd teevad
Füüsikud – aitavad näiteks kindlaks teha arheoloogilistel kaevamistel leitud esemete vanuse.
Bioloogid – aitavad näiteks puu aastaringide põhjal määrata puidust eseme või palgijupi vanuse.
Antropoloogid – uurivad luustikke ja oskavad määrata kunagi elanud inimese soo, rassi ja vanuse.
Numismaatikud – tunnevad münte ning eri maade kaubandussidemeid.
Etnoloogid – uurivad ajaloolise aja rahvakombeid ning oskavad nende
põhjal teha oletusi esiaegsete kommete kohta.
Folkloristid – uurivad rahvaluulet, rahvalaule, vanasõnu ja uskumusi, mis
aitavad aru saada esivanemate arusaamadest ja mõtetest.
Lingvistid – uurivad keelte arengut ja seoseid.
Geeniteadlased – oskavad öelda, mis rahvad on omavahel suguluses.

Sinagi võid ajalugu uurida, näiteks küsides oma vanavanemailt, milline oli elu nende lapsepõlves ja noorusajal. Inimese mälestused on ajaloolaste jaoks suuline ajalooallikas.

Pildil on vana naine ja tema kõrval on noor tüdruk, kes näitab talle fotoaparaadist pilte.

Miks võib väita, et Sinagi oled osa ajaloost? Selgita, miks Sa nii arvad.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Miks teevad ajaloolased ja arheoloogid sageli koostööd teiste erialade teadlastega? Selgita.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Vaadake pinginaabriga (või rühmas) klassis ringi ning valige mõni ese ja kirjeldage seda nagu arheoloogid teha võiksid. Mis teavet sellest võiks saada (eseme suurus, materjal, värv, mis funktsiooni kannab)?

Logi sisse

Vastus salvestatud!