9. klassAjalugu

Ajaloo õpik 9. klassile. Seotud, kuid killustatud maailm. II osa

Liberalism

Euroopas ja Ameerika Ühendriikides oli Teise maailmasõja järel enneolematult kiire majanduskasv. Kuid 1970. aastateks oli pidu läbi ja Keynesi majandusteooria ei suutnud selgitada, mis viltu läks.

1970. ja 1980. aastatel tõusid esile liberalismi ideed. Liberalismi mõttevoolu vedasid Schumpeteri kaasmaalased, Austria juudid Ludwig von Mises ja Friedrich Hayek. Neid kõiki ühendas Austria-Ungari impeeriumi lagunemise kogemus Esimese maailmasõja tulemusel. Kui rahvuslased nägid selles rahvusluse triumfi, siis nemad nägid majandussidemete lõhkumist ja majanduslangust. Liberaalide arvates tuli riigi ja majanduse juhtimine hoida lahus.

Vana prillidega mees istumas toolis ühes kões pokaal, teist kätt üleval hoidmas
Hayek 1981. aastal üritusel Londoni ülikooli kolledžis.

Friedrich August von Hayek sündis 1899. aastal Austria- Ungari pealinnas Viinis. Sarnaselt Keynesiga oli tema isa ülikooli õppejõud. Hayek töötas teadlasena Austrias, Suurbritannias, USAs ja Saksamaal. 1938. aastast oli ta Briti kodanik.

1944. aastal avaldas Friedrich Hayek ühe kõigi aegade mõjukaima majandusalase raamatu „Tee orjusse“. Selles hoiatas ta igasuguse riikliku sekkumise eest. Ühtviisi ohtlikud olid tema arvates nii fašistlikud kui ka sotsialistlikud ideed majanduse juhtimisest või planeerimisest. Ta leidis, et need viivad vältimatult totalitaarse riigi tekkeni ja inimese vabaduse hävitamiseni. Hayeki järgi oli parim viis tagada majanduskasv, kui jätta majandus turujõudude meelevalda. See tähendas, et majandust reguleerib kõige paremini nõudluse ja pakkumise suhe.

Hayek ei välistanud valitsuse piiratud sekkumist, kui oli vaja tagada aus konkurents, kaitsta tarbijate tervist või piirata tootmisest tekkivat keskkonnakahju. Samuti ei eitanud ta vajadust sotsiaaltoetusteks.

Liberaalide tähetund saabus 1980. aastatel. Uus majanduspoliitika rõhutas riigi rolli eelarve tasakaalu säilitamisel. Riigi kulutused tuli hoida kontrolli all, vähendades makse ja kulutusi avalikele teenustele. Liberalismi käilakujudeks olid Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher (ametis 1979–1990) ja USA president Ronald Reagan (ametis 1981–1989). Nad kujunesid kogu ajastu sümboleiks ja nende mõju kandus edasi 1990. aastatesse, eriti endistesse sotsialismimaadesse. 1992. aastal võttis Eestis Mart Laari juhitud valitsus eeskujuks thatcherliku majanduspoliitika.

Margaret Thatcher kõndimas, temast ühel küljel seismas vormis valvurid
Suurbritannia peaminister Margaret Thatcher oli oma juhtimisstiili tõttu tuntud kui Raudne Leedi.

Liberalism soodustas majanduskasvu, kuid selle suurimaks probleemiks kujunes kasvav lõhe rikaste ja vaeste vahel ning sellega kaasnev tõrjutusetunne. Ühiskondlikke konflikte süvendasid ülemaailmsed majanduslangused ja -kriisid, mida liberaalne majanduspoliitika ei suutnud ära hoida.