1. klass, 2. klass, 3. klass, 4. klass, 5. klassLoodusõpetus

Ellen, Eik ja taaskasutus. Kõige ägedam prügisorteerimise tegevusraamat

Esitlus. Väikeprügi

Esitluse selgitus

Järgnevas kastis olev lisainfo aitab esitluseks valmistuda. Selle saad ka esitluse ajaks oma nutiseadmes lahti võtta või soovi korral lisainfo endale välja printida (sama faili lõpus on ka „Katse. Väikeprügijaht munakarbiga“).

  1. Väikeprügi on nii väike, et selle suhtes võib tekkida prügipimedus. 
  • Mis on teie arvates väikeprügi? Mis on prügipimedus? 
  • Mart Normet, maailmakoristuspäeva üks eestvedajaid Eestis, usub, et kuna väikeprügi on väga väike, võib selle osas tekkida prügipimedus. Väikeprügi-reostus mõjutab keskkonda palju karmimalt kui suured asjad nagu külmkapp jms. Kui viimased visatakse metsa alla, jäävadki need sinna, aga väikesed asjad jõuavad lõpuks merre.
  1. Plast ei lagune looduses. 
  • Plastist saab murenedes mikroplast, mille iga tükk on väiksem kui 5 mm. Mikroplastist saab nanoplast, mille iga tükk on u 0,1 mikromeetrit.
  • Reovesi kannab mikroplasti mulda, magevette ja merre. Vaikses ookeanis moodustuvad prügist hiigelkogumid – prügisaared. 
  • Edasi jõuab mikroplast kalade, loomade, lindude organismi – nad söövad värvilisi plastjäätmeid, sest need sarnanevad nende toiduga.
  • Plastitükke võib leida rohkem kui 90% merelindude kõhust.
  • Kalade, lindude ja loomade kaudu jõuab mikroplast meie toidulauale.
  1. Ka päris väike prügi on loodusele ja meile väga ohtlik.
  • Alates 2021. aastast on plastkõrred, ühekordsed taldrikud, söögiriistad, õhupallide varred, vatitikud jm Euroopas keelatud.
  • Maailma kõige suuremaks prügiprobleemiks peetakse hoopis suitsukonisid, sest:
    • tselluloos-atsetaatkiududest sigaretifilter ei lagune bioloogiliselt;
    • umbes 6 triljonist igal aastal suitsetatud sigaretist jõuavad 4,5 triljoni sigareti filtrid loodusesse;
    • suitsukonid võivad pidurdada taimede kasvu;
    • loomad ja linnud on valimatud sööjad – see tähendab, et nad ei suuda vahet teha toidul ja plastjäätmetel, sealhulgas suitsukonidel. Suitsukonid võivad neid kas lämmatada või mürgitada toksiinidega, millest nad ei ole võimelised taastuma;
    • kaladele on surmavad juba ühest konist leostuvad mürgised ained;
    • üks suitsukoni võib mürgitada kuni 1000 liitrit vett;
    • sigaretid sisaldavad vähemalt 4000 kemikaali, neist umbes 50 võib tekitada pahaloomulisi kasvajaid.
  1. Läheme tänavale ja märkame väikeprügi! 

Enne seda võite vaadata lõiku saatest „Mereprügipüüdur Seabin”, kus räägitakse väikeprügist (alates 4:48 kuni 6:18). 

Esitlus