19. sajandil oli kõige olulisemaks energiaallikaks kivisüsi, millega käivitati aurumasinad. Seetõttu tekkisid esimesed tööstuspiirkonnad kivisöemaardlate lähedusse (Suurbritannias Kesk-Inglismaal ja Lõuna-Walesis, Saksamaal Ruhris ja Sileesias, Belgias Valloonias jm.)

Tsaari-Venemaa esimesed suuremad söekaevandused ja terasetööstused rajati Donimaal. Suurbritannia tööstur Charles Gascoigne pani seal 18. sajandi lõpul aluse Luhanski tööstuslinnale ja waleslane John Hughes sai 1869. aastal lepingulise loa metallitööstuse rajamiseks paika, mis praeguseks on kasvanud Donetski miljonilinnaks. Hughesi nimest tuli ka Donetski varasem nimi – Juzovka. Nende piirkondade vallutamine oli üks põhjuseid, miks Venemaa 2014. aastal Ukrainat ründas. Nüüdseks on sõda seal kestnud rohkem kui 10 aastat.

1880. aastatel sai võimalikuks elektrienergia ülekanne kõrgepingeliine mööda. Esimesi avalikke valdkondi, kus elektrit kasutama hakati, oli tänavavalgustus (Pariisis 1878 ja Berliinis 1882). 19. sajandi lõpus kasvas kiiresti naftatootmine, seda nii keemiatööstuse tooraine kui ka kütusena. Nafta võidukäik on siiski eelkõige seotud sisepõlemismootoriga autode laialdase kasutuselevõtuga 20. sajandil.