Liikumine toob kaasa muutusi
Praegu istud sa tooli peal. Selleks, et minna vahetundi, pead sa tõusma püsti ja kõndima klassist välja. Liikumisel muutub keha asukoht teiste kehade suhtes.
Liikumist iseloomustab kiirus. Sa võid kõndida aeglaselt või joosta hästi kiiresti. Kiirus näitab läbitud teepikkust ja liikumiseks kulunud aega.
Kuidas liiguvad erinevad loomad?
Milliseid liikumisviise oled sina täna näinud ja ise kasutanud?
- Loe iga looma kiirus! Näide: gepard jookseb ühe tunniga 112 kilomeetrit.
Vastus salvestatud!
Selleks, et tekitada liikumist, on vaja jõudu. Jõud on keha omadus. Jõudu ei saa käega katsuda, seda pole näha ega kuulda. Me tunneme jõudu teise kehaga kokku puutudes, näiteks koolikotti käes hoides. Me näeme jõu mõjumise tulemust, näiteks jalgpall liigub väravasse.
Jõud on ühe keha mõju teisele kehale, mille tulemusena näeme, kuidas …
- … keha kuju muutub.
- … seisev keha hakkab liikuma või jääb seisma.
- … liikuva keha kiirus suureneb või väheneb.
- … liikuva keha suund muutub.
- Lavastage eelnevas tekstis loetletud muutused.
Too näiteid, kus ja mida oled täna jõuga mõjutanud.
Kordamiseks
- Selgita mõistekaardi abil, mis on liikumine ja jõud.
- Millal mõjub kehale jõud?
Lisaks
Kõige suurem jõud on planeedil Maa. Maa tõmbab kõiki kehasid oma keskpunkti suunas. Seda jõudu nimetatakse Maa külgetõmbejõuks. Tänu sellele jõule kukuvad kõik õhku visatud asjad uuesti maapinnale tagasi.
Kõik elusolendid vajavad vett. Kogu Maal olev vesi on pidevas ringluses. Vesi liigub veeauruna üles, moodustab pilved ja sajab Maa külgetõmbejõu tõttu vihmana alla tagasi.
