6. klassLoodusõpetus

Loodusõpetuse tööraamat 6. klassile. II osa

2.3. Inimese mõju ökosüsteemile

Kas sa tead, mis on varjukohv? Kohvioad saabuvad meile troopilistest maadest, kus neid kasvatatakse ligi 10 miljonil hektaril. Alguses kasvatati kohvi vihmametsa alumises rindes ehk varjus. Selleks et saaki kiiremini saada, hakati seda aina rohkem kasvatama avamaal. Vihmametsa maha võtmise tagajärjel kannab vihmavesi pinnase ära, viljakat mulda jääb vähemaks ja kahjurite looduslikel vaenlastel ei ole varjevõimalusi. Seetõttu tuleb avamaal kohvi kasvatamiseks kasutada rohkem väetisi ja taimekaitsevahendeid. Loodusele on kasulikum tarbida varjukohvi ehk vihmametsa all varjus kasvatatud kohvi.

Ümmargune logo, mille keskel konn ja ümber tekst: Rainforest Alliance. People & Nature.
Joonis 74. Rainforest Alliance programmiga liitunud istandustes kasutatakse kohvi-, kakao- ja teepõõsaste kasvatamisel säästvaid põllumajandustavasid, mis vähendavad mõju keskkonnale ja ökosüsteemidele. Kas sina oled näinud mõnel tootel Rainforest Alliance’i märki?

Inimühiskond on üles ehitatud ökosüsteemide hüvedele. Inimeste arvu suurenemine ja loodusesse suhtumine avaldab ökosüsteemide kandevõimele liiga suurt survet.

Joonisel on üles suunduv telg rahvaarv ja paremale suunduv telg aeg. Ökosüsteemide kandevõime on läbi aja sama, sõltumata rahvaarvust. Aja jooksul rahvaarv kasvab ja ületab ökosüsteemide kandevõime.
Joonis 75. Inimeste tarbimine on suurem kui maailma ökosüsteemide kandevõime.

Millise järelduse saab joonise 75 põhjal teha?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Elurikkust tuleb säilitada selleks, et ökosüsteem suudaks vastu pidada muutustele ja kanda koormust, mida inimeste tarbimisharjumused tekitavad. Maismaal kaob elurikkus, kuna liikide elupaigad vähenevad. Seda põhjustab näiteks ulatuslik metsaraie, meres aga kalade liigne püüdmine. Liigirikkust pärsib kaudselt ka kliimamuutus, mis soodustab lõunapoolsete liikide levimist Eestisse. Nii on jõudnud meile näiteks liblikatest kirju-tumesilmik ja lindudest lääne-pöialpoiss. Uued liigid võivad hakata konkureerima toidu ja elupaiga pärast ning kohalikud liigid satuvad ohtu.

Läbilõige maastikust, millel on veekogu ja erinevad taimed ning loomad.
Joonis 76. Ökosüsteem

Ökosüsteemide võime pakkuda vajalikke teenuseid väheneb.

a) Milliseid ökosüsteemi teenuseid ohustavad võõrliigid?

b) Milliseid ohustavad keskkonna (vee, õhu, mulla) saastatus?

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Nimeta kaks võõrliiki, kes on Eesti elustikku mõjutanud.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Joonistel 77 ja 78 on kujutatud sündmusi, mis on põhjustanud ökosüsteemis suuri muutusi. Võrdle nende muutuste tagajärgi.

Tühi lagendik metsas. Maapinnal ei kasva taimi.

Joonis 77. Ulatuslik metsaraie

Puu on koos juurtega maast välja tulnud, maasa vedelevad suured murdunud oksad.

Joonis 78. Tormijärgne tuulemurd

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Kirjelda inimese mõju ökosüsteemile järgmistes tegevustes.

a) Sünteetilise seebiga pesu pesemine järves.

b) Ilma jahiloata loomade küttimine metsas.

c) Laevareis üle Soome lahe.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Too näiteid inimtegevuse positiivsest mõjust ökosüsteemile.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Praktiline töö. Kooliõu või -tänav kui ökosüsteem

Lahenda ülesanne siin või prindi välja.

Vaatle elusa ja eluta looduse seoseid oma kooliõues või -tänaval.

a) Koosta üks vaatlusalale iseloomulik toiduahel.

b) Kirjuta tegurid, mis mõjutavad siin taimede kasvamist.

c) Kirjelda inimtegevuse mõju.

d) Too näide, mis muutuks ökosüsteemis, kui inimtegevus lõppeks.

e) Paku lahendusi, kuidas saaks vaatluspaigas elurikkust suurendada.

Logi sisse

Vastus salvestatud!

Mida sa selle teema juures veel õppida tahaksid?

Logi sisse

Vastus salvestatud!