9. klassÜhiskonnaõpetus

Ühiskonnaõpetuse õpik 9. klassile

Õpiku sisust ja ülesehitusest

Siinne õpik on mõeldud Sulle teejuhiks, kus näitame ja selgitame eri teemade kaudu, kuidas ühiskond toimib. Õpikus on mõisteid, mis võivad esialgu Sulle võõrad olla, ent ole mureta – nende tähendused leiad õpiku lõpus asuvast sõnastikust. Õpikus leiduvad ülesanded aitavad Sul uut sõnavara omandada ja nii oma mõtlemist avardada – saame ju mõelda vaid nendest asjadest, mille kohta on meil olemas sõnavara. Iga peatüki juures leiad ka QR-koode, mis viivad Sind temaatiliste videote, artiklite ja uuringuteni. Vaata neid kindlasti!

Kõikjal suuname Sind märkama ja väärtustama demokraatlikule ühiskonnale omast käitumiskultuuri ning õigusriigi toimimise põhimõtteid – kõike seda, mis tagab, et me võiksime tulevikuski elada demokraatlikus ühiskonnas, kus nii Sinu kui ka minu õigused on kõige paremini kaitstud ja seda mitte üksteise õiguste arvelt. Uute teemadega siin õpikus tutvudes tasub aga meeles pidada – Sinu hoiakud ja käitumine mõjutavad alati demokraatlikus ühiskonnas toimuvat ja nii, nagu muutuvad meie vaated ja arusaamad, muutub ka ühiskond, milles elame. Albert Einstein on öelnud, et oskus muutustega kohaneda näitab inimese (ja ühiskonna) tarkust. Õpikus on juttu teistestki demokraatiale omastest tunnustest, näiteks pluralismist ehk mitmekesisusest kõiges, mis meid ümbritseb – alates kultuurist ja lõpetades väärtustega, mis on aluseks meie arusaamadele ja tõekspidamistele. Soovime, et õpiku abil saaksid paremini enda jaoks lahti mõtestada selle, mis osa nendest väärtustest kuulub demokraatiaga lahutamatult kokku ja mida peame seega erilise tähelepanuga hoidma, ning mis on see kõik muu, mille suhtes võimegi olla eri seisukohtadel, ilma et peaksime seetõttu demokraatiat ohvriks tooma?

Just seetõttu viskame siin õpikus läbivalt õhku küsimuse – mis on need kõige tähtsamad põhimõtted, ilma milleta demokraatlik ühiskond toimida ei saa ja mis vajavad säilitamist ka muutuste keskel? Suuremaid ja väiksemaid muutusi, mis meie ühiskonda mõjutavad, toimub pidevalt – üleilmastumine, digitehnoloogiate kasutuselevõtt ja sellega kaasnev maailma „väiksemaks“ muutumine, demograafilised muutused ja kliimamuutused –, mille tagajärjed on omakorda tugevalt seotud rände ja palju muugagi. Paratamatult tuleb meil muutustega kohanduda, aga seejuures on oluline teadlikult ka meie ühiskonna aluspõhimõtteid hoida ja kaitsta – järelikult me peame teadma, mis need on, ja selles ka omavahel kokku leppima.

Õpikus on juttu ka keerulistest probleemidest, millega ühiskonnas elades peame kokku puutuma ja millele lahendusi või vähemalt leevendust otsima. Nendega tutvudes pea meeles, et demokraatlikus ühiskonnas on nähtaval ja arutluse all palju rohkem probleeme kui autoritaarses ühiskonnas elades. Demokraatias on kõigil võimalus probleemidele tähelepanu juhtida ja neist avalikult rääkida. Just siin on Sinul ühiskonnaliikmena võimalus valida, millele Sina soovid oma tähelepanu pöörata ja millise probleemi lahendamisele oma võimaluste piires kaasa aidata. Samas, riigi valikuvabadus on selles vallas märksa rohkem piiratud – riigivõim peab pidevalt seadma prioriteete ehk langetama otsuseid, millele rohkem ja millele vähem tähelepanu pöörata. Heaks lähtekohaks on siin riigivõimule põhiseadus, millest ühiskondlike prioriteetide ja kokkulepete kehtestamisel lähtuda – seetõttu pöörame siin õpikus põhiseadusele ka rohkelt tähelepanu.

Õpikust leiad palju kohti, kus kutsume sind aktiivselt kaasa mõtlema.

EELHÄÄLESTUS. Iga peatüki alguses on „soojenduseks“ antud temaatilist mõtlemisainet stimuleeriv küsimus või küsimused, mille eesmärk on tuua esile kõik see, mida Sa juba teemast tead, ja suunata sedakaudu uut materjali omandama mitte tühjalt kohalt, vaid juba varasemalt vundamendilt, mis vajas ehk vaid meenutamist ja esiletoomist.

ENNUSTA. Ühiskond on pidevas muutumises, seega mõjutavad meie tänased valikud seda, mis toimub aastate pärast. Seetõttu on juba praegu mõistlik mõelda tulevikule ja proovida analüüsida eesseisvaid arenguid.

MÄRKA DEMOKRAATIAT. Igapäevastes toimetustes ei teadvusta me sageli, kuidas meie elu mõjutab see, et elame demokraatlikus ühiskonnas – peame seda iseenesestmõistetavaks. Seetõttu kutsume Sind esiteks märkama ja teiseks kaasa mõtlema demokraatia rolli ja tähenduse üle.

ÜLESANNE. Selleks, et kinnistada õpitut, pakume Sulle kaasamõtlemiseks või läbikirjutamiseks mitmesuguseid ülesandeid. Mõni neist nõuab kogu klassi kaasalöömist, mõnda saad teha koos sõbraga ja mõnda omaette, uurides allikaid ja püüdes oma seisukohti argumenteeritult esitada.

TEADLASED ON UURINUD. Maailmas, kus tehakse järjest vähem vahet eri kaaluga arvamusavaldustel ning vale levib hulga kiiremini kui tõde, on teaduspõhine lähenemine jäänud selleks oluliseks ankruks, mille külge oma teadmisi siduda. Samas saame olla alati avatud sellele, et uue info valguses meie teadmised pidevalt uuenevad-täienevad. Just seetõttu suuname Sinu tähelepanu siin õpikus ka teaduslikele uuringutele, et saaksid aimu sellest, kuidas teaduslikud teadmised üldse tekivad ja milles seisneb nende suurem tõeväärtus võrreldes näiteks kellegi isikliku vahetu kogemusega. Lisaks suunavad eri teaduslikud allikad sind ka ise omandama ja hindama neid teadmisi, mis on kontrollitavad ega lähtu pelgalt kellegi isiklikust kogemusest või eelarvamusest.

Selle õpiku eesmärk on toetada Sinu oskust tegutseda ühiskonnaliikmena, kes märkab probleeme, oskab küsida küsimusi, mis juhatavad probleemide sügavamate põhjusteni ning paratamatult ka teadmiseni, et keerulistele probleemidele ei ole olemas lihtsaid ja kiireid lahendusi.