1.1. Hinduism
Hinduism on üks maailma suuremaid religioone, millel on järgijaid üle miljardi. Neist suurem osa elab Lõuna-Aasias, aga hinduism ei ole enam ammu vaid kindla piirkonnaga seotud religioon. Samas on hinduismi mõneti raske pidada üheks religiooniks, kuivõrd tema sees on palju erinevaid kombeid, uskumusi ja õpetusi. Siiski on neil kõigil olemas teatavad ühisjooned. Nendeks on hindu identiteet, olulised festivalid, sanskritikeelne kirjandus koos Veedade-nimeliste pühakirjadega ning mõned olulisemad õpetused.
Veedade kultuur
Hinduismil ei ole ühte kindlat algust, vaid ta on kujunenud ja kasvanud pika aja jooksul. Ta on endasse sulandanud erinevate India rahvaste ja piirkondade ideid, aga kõige rohkem on hinduismi ajalugu seotud enam kui 3000 aastat tagasi Indiasse jõudnud indoeuroopa keelt kõnelevate rahvastega, kes nimetasid end aarialasteks. Nende keelest kujunes sanskriti keel ning hiljem tänapäeva Põhja-Indias räägitavad keeled, nagu näiteks hindi või bengali.
Varased aarialased olid rändkarjakasvatajad, ent Indias hakkasid nad tegelema põlluharimisega ning rajasid oma esimesed kuningriigid. Nad austasid paljusid jumalaid, kes tihti esindasid loodusjõude, näiteks peajumal Indra oli taeva- ja piksejumal, Varuna ookeani-, Agni tule- ja Sūrya päikesejumal. Olulisem sellest, kes need jumalad olid, on hilisema hinduismi jaoks aga see, kuidas inimesed neid austasid ja nendega suhtlesid.
Rituaal
Veedade ajastu religioonis oli kõige olulisem ohvrirituaal, mis on tänapäeva hinduismile pärandanud rituaali põhimõtted, nii et hinduismi jumalate austamise rituaalis ehk puudžas on iidsed ideed selgelt äratuntavad. See ei käi ainult kombetalituste kohta, vaid Veedade ajastust on pärit ka idee heli väest ja seosest universumiga. Seda ideed väljendavad hinduismis ja ka teistes Indiast pärit religioonides mantrad, mis on sõnalised vormelid, kus sõna tähendusest olulisem on silbid ja helid ise.
Veedad
Ohvritekstid pandi aja möödudes kirja ning neid tekste tuntakse Veedadena. Veeda tähendab teadmisi, tarkust ja teadust ning need on hinduismis kõige pühamad tekstid, mida suurema osa ajaloost on tohtinud lugeda ainult preestrid ehk braahmanid. Lisaks sellele, kuidas läbi viia rituaale, on seal kirjas ka muud olulised teadmised, mida preestrilt oodati. Veedasid on neli ning algsete rituaaltekstide juurde kuuluvad veel kommentaarid ja filosoofilised arutlused. Need tekstid olid algselt suuline pärimus ja nende koostamise aeg kestis tõenäoliselt sajandeid. Kõige üldisemalt saab filosoofiatekstide päritolu paigutada esimese aastatuhande keskpaika e.m.a.
Teine oluline allikas on meie ajaarvamise algusest pärit olevad suured eeposed „Mahabharata“ ja „Ramajaana“. Veedade kommentaarides ja eepostes hakkasidki välja kujunema juba hinduismi peamised ideed, milleks on ühe kõrgema jumala olemasolu, ümbersünd, dharma ehk maailmakord ning sellega seotud kastisüsteem.
Kastisüsteem
Traditsioonilise hinduismi järgi sünnib iga inimene kindlasse gruppi, mis määrab tema religiooni, kombed ja rituaalid, abielu ja tihti ka ameti. Kõigepealt jaguneb hindu ühiskond neljaks seisuseks, kelleks on braahmanid ehk preestrid, kšatrijad ehk sõdalased ja valitsejad, vaišjad ehk kaupmehed, käsitöölised ja talupojad ning viimasena šuudrad ehk teenijad. Edasi jaguneb ühiskond kastideks, mida on väga palju. Kastid võivad olla ameti-, aga ka näiteks klanni- või rahvusepõhised. Kuigi tänapäeva Indias on kastipõhine diskrimineerimine seadusega keelatud, leidub seda endiselt. See puudutab eelkõige madalamate kastide liikmeid ehk daliteid. Daliteid tuntakse ka kui „puutumatuid“, sest rituaalse puhtuse reeglid ei luba kõrgemate kastide inimestel nendega vahetut läbikäimist.